Kaasav haridus ja riiklik hariduspoliitika

750
Kammeri koolimaja. Foto: Heigo Mägi

II OSA

Lapse kohustus on võimetekohaselt õppida. Riigi, koolipidaja, kooli ja õpetajate ülesanne on luua talle selleks vajalik õpikeskkond. Et võimetele vastavalt koolis ja edaspidises elus hakkama saada, vajab osa õpilasi individuaalset lähenemist. Haridussüsteemis on selleks kolm võimalust:

a) üldine tugi;

b) tõhustatud tugi;

c) eritugi.

Õppijale tuleb luua talle vajalikud tingimused ning arvestada nendega igas õppekeskkonnas ja haridustasemes õppides. Õppija võimeid arvestav ja toetav õppimine on kaasava hariduse eesmärk.

Õpingutes toetatavaid lapsi üldhariduse statsionaarses õppes on 20% kõigist õpilastest (30 395 õpilast), sh 14% rakendatakse üldist tuge. Tõhustatud või erituge saab 6% üldhariduse statsionaarse õppe õpilastest (vastavalt 3,4% ja 2,7%).

Haridus- ja teadusministeeriumi 2020. aasta statistika on välja toodud järgnevas tabelis.

Üldine tugi

(21 150 õpilast)

Esmast toe vajadust hindab kool.

Õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, annab kool üldist tuge. Üldise toe puhul õpilast toetatakse:

õpetaja pakutav individuaalne lisajuhendamine, tugispetsialistide teenused, õpiabitunnid individuaalselt või rühmas.

Kuidas toetada andekat õpilast? Tabelist on seda raske leida. Lugedes põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, saame teada:

a) õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi;

b) kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine ei sobi, tuleb õpilasele koostada individuaalne õppekava.

Nii on andekate õpilaste toetamine seaduses olemas ja see peaks toimuma üldise toe raames. Sellist arusaama toetab ka praktikas sageli kasutatud andekuse definitsioon: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu ühel või mitmel alal.

Kuidas toimub toe vajaduse väljaselgitamine? See on reguleeritud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.

Õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja õpilasele vajaliku toe pakkumiseks loob võimalused koolipidaja ning selle korraldab direktor.

  • Esmast hindab toe vajadust kool. Kui õpilasel ilmneb vajadus saada tuge, korraldab kool õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise.
  • Õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, annab kool üldist tuge.
  • Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis võib rakendada tõhustatud tuge või erituge.
  • Tõhustatud ja eritoe vajadust hindab kooliväline nõustamismeeskond. Hindamise tulemusena annab nõustamismeeskond soovitused lapse arengu toetamiseks ja õppe ning kasvatuse korraldamiseks.

Haridussoovituse saamise teekond

Kui õppenõustamise käigus selgub, et lapsele sobiva haridustee korraldamiseks on vaja ametlikku otsust (haldusakti), siis sellise otsuse teeb lapsevanema taotluse alusel kolmest Rajaleidja tugispetsialistist koosnev kooliväline nõustamismeeskond.

Otsus on lapsevanemale soovituslik, kuid kui vanem avaldab soovi otsust rakendada, siis on see koolile ja koolipidajale kohustuslik.

Nõustamismeeskond saab lapse arengu toetamiseks soovitada järgmist:

  • tõhustatud toe või eritoe rakendamist
  • riiklikus õppekavas ette nähtud õpitulemuste vähendamist ja asendamist
  • kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist
  • lihtsustatud, toimetuleku ja hooldusõppe rakendamist
  • terviseseisundist tuleneva koduõppe rakendamist
  • koolikohustuse täitmise edasilükkamist (soovitust saab taotleda aastaringselt)
  • koolikohustuslikus eas olevale õpilasele mittestatsionaarse õppe rakendamist
  • vajalike tingimuste rakendamist koolieelses lasteasutuses ja sobitus- või erirühma vastuvõtmist

Otsused tehakse lähtudes lapse vajadustest.

Teemakäsitluse kolmandas osas anname ülevaate, kuidas toimub tõhustatud toe

või eritoe soovituse saamine.

Tõhustatud tugi

(5156 õpilast)

Tõhustatud toe vajaduse kohta annab soovituse kooliväline nõustamismeeskond.

Tõhustatud tuge rakendatakse õpilasele, kes oma püsiva õpiraskuse, psüühika- ja käitumishäire või muu terviseseisundi või puude tõttu vajab pidevat tugispetsialistide teenust ning individuaalset õppekava ühes, mitmes või kõikides ainetes või osaajaga õpet individuaalselt või rühmas või individuaalset tuge klassis toimuva õppetöö ajal või õpet eriklassis.

Eritugi

(4089 õpilast)

Eritoe vajaduse ja vajalike tugiteenuste mahu kohta annab soovituse kooliväline nõustamismeeskond.

Erituge rakendatakse õpilasele, kes tulenevalt tema raskest ja püsivast psüühikahäirest, intellekti- või meelepuudest või liitpuudest vajab puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat, -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- ja/või tervishoiuteenustega; osaajaga õpet individuaalselt või rühmas või pidevat individuaalset tuge klassis või õpet eriklassis.

MAIA UIBO,
valla haridusnõunik

KAIRI KOLK
Kammeri kooli direktor


Kaasav haridus ja riiklik hariduspoliitika

Kino maale
EelmineAlgklasside majas lõbutsesid memmed-taadid
JärgmineRüblikute Roosi