Kui tahad, et su tegemised õnnestuksid, võta elu kui traditsioonilise rahvariideseeliku kudumist. Mitmevärvilised triibud on justkui sinu erinevad ettevõtmised ning lõim, mis neid seob, kujutab endast headele inimsuhetele üles ehitatud koostööd.
See võrdlus hakkas mu peas kerima, kui mõtlesin tagasi nädalatetagustele sündmustele, mis olid pühendatud Vana-Kuuste mõisa 500. aastapäeva tähistamisele. „Sellist pidu pole siin pargis vist varem olnud!” hõiskas nii mõnigi kohaletulnu ja allakirjutanu ei suutnud tõesti teist nii suurejoonelist ettevõtmist meenutada. Ehk võisid omaaegsed Vooremäe mängud osavõtnute hulgalt samasse kategooriasse kuuluda, aga äsjase sündmuse erakordsus ja tähtsus kohalikele inimestele kaalub selle kindlasti üles.
Seelikukoe uitmõttel on olemas side ka tegeliku eluga. Nimelt kutsus Vana-Kuuste naisselts tähtpäevast osavõtjaid oma majja Kambja kihelkonna seelikumustrit järgivasse juubelivaipa ajaloolist triipu kuduma.
Teades, et Kuuste meesseltsi, kelle panus ürituse õnnestumisse oli kõige kaalukam, esindajana kirjutab sündmusest põhjalikku ülevaateartiklit Urmas Kink, ei hakka siinkohal üles loetlema kõiki toetajaid ja koostööpartnereid. Tahan lihtsalt väljendada oma siirast rõõmu ja tänutunnet, kuivõrd tegusad ja abivalmid on Kuuste kandi inimesed.
Tänan Kuldarit ja Urmast, kes teisipäevase kunstiõpitoa õnnestumiseks varikatuse ja külgseinad üles seadsid, et tugev tuul töövahendeid laiali ei pillutaks. Meesseltsi rahvas on varemgi koolile abikäe ulatanud, kui koroonapandeemia tingimustes on tulnud pidulikke kooli- või lasteaiaüritusi vabas õhus pidada.
Põnevate tegevustega rikastas juubelisündmusi MTÜ Õnnemaa, kes on meie vahva partner juba pikemat aega. Hea meel on ka inimeste pärast, kes leidsid aega ja motivatsiooni inspireerivates õpitubades kätt proovida.
Pidupäevasündmustest ei jäänud kõrvale ka Kuuste raamatukogu, mille juhataja Heli Nemvalts oli välja pannud näituse eesti kirjanike teostest, kus ühel või teisel moel kõneldakse Vana-Kuuste mõisast, selles elanud tuntud isikutest või käsitletakse mõnda mõisaga seotud salapärast lugu. Heli oli kandvaks jõuks ka ülimenukatel giidituuridel äsja renoveeritud härrastemajas.
Loomulikult ei tohi ära unustada Kambja vallavalitsust, kes on korraldanud auväärse hoone renoveerimist ja toetas ka aastapäevaürituse läbiviimist. Sündmuste avapäeval, 31. juulil tänas vallavanem Aivar Aleksejev rahvapeo ning kõikide juubeliteemaliste tegevuste ettevalmistajaid ja läbiviijaid. Ta soovis asjaosalistele jõudu ja pealehakkamist, et kodukandi kultuuri ja mõisaajalugu veelgi laiema publiku ette tuua.
Küllap kumas sellest lausest läbi vihje lähenevale 2024. aastale, mil Tartu kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit ja linna ümbritsevad vallad saavad huvilistele oma vaatamisväärsusi näidata ja sinna juurde põnevaid lugusid jutustada.
Igal juhul on selle suve suursündmus süstinud asjaosalistesse priske annuse entusiasmi ja usku, et Vana-Kuuste mõis ja tema väärikas ajalugu turgutavad omakandi inimeste koostöötahet ja sünnitavad edasisi lennukaid ideid. Neist omakorda kasvavad välja kodukanti väärtustavad ettevõtmised.
KAIDO MARK,
Vana-Kuuste mõisa pikaaegne sõber
Õnnemaa Kuuste mõisa juubelil
Suurtest pidustustest võttis osa ka MTÜ Õnnemaa Kuuste noortetuba. Kuuste meesseltsi korraldatud perepäeval 31. juulil viisime läbi tegevusi lastele. Ilm oli ilus ja osalejaid palju. Noored läbisid põneva aaretejahi. Kunstitöötoas maaliti värvirohkeid kauneid pilte. Kõige populaarsemaks osutus hambapastamaal, mis lõi põnevust nii väiksemate kui ka suuremate kunstnike seas. Huvilisi jätkus kuni õhtutundideni.
Aaretejahti viis läbi Õnnemaa noorsootöötaja Laura Kriisa ning Õnnemaa kunstitöötubades juhendas huvilisi Merileid Varep. Noorsootöötajal olid abiks tublid noored Oskar Raudnagel Ülenurme pere- ja noortekeskusest ning Greetel Eelsoo ja Kristel Rannik Kambja pere- ja noortekeskusest.
Sünnipäevanädala sündmused jätkusid ka augustikuus. 4. augustil korraldas Kuuste noortetuba Kuuste kooli kodundusklassis eripõlvkondadele toidutegemise töötoa. Vana-Kuuste mõisa 500. aastapäeva puhul tegime maitsva õunakoogi, mille retsept pärines 1864. aasta raamatust. Koogi originaalnimetus oli „Kook täidetud öunadega“ (sellel ajal õ-tähte ei kasutatud). Terved kooritud õunad, millel südamik välja võetud, täideti suhkruga segatud kirssidega. Õunte peale valamiseks valmistati koogitaigen, mis koosnes munadest, suhkrust, vahukoorest, jahust, kardemonist jne.
Maitsete rännakul juhatas meid Triinu Võsu, kes sellel aastal on võtnud eesmärgiks oma blogis My Mum is the best Cook ever teha just sellest raamatust pärit retsepte. Kokku tuli suisa mitu põlvkonda, meil oli tore ja põnev ning õunakook, millele sobis suurepäraselt lisandiks serveeritud vanillijäätis ja klaas piima, maitses ülihästi. Mis oleks suvi ilma õunakoogi ja klaasi külma piimata!
Töötoa positiivse tagasisidena saime innustust jätkata eripõlvkondade töötubadega juba sügisel.
Täname osalejaid ja Kuuste kooli!
KERSTI LEIS,
MTÜ Õnnemaa juhataja
