I OSA
Haridus on teema, mille puhul enamikel inimestel on tahtmine midagi öelda, arvata, kaasa rääkida. Ootame teie teemakohaseid küsimusi, mida saate esitada e-posti teel.
Artiklite seeria eesmärk on laiendada lugeja teadmisi ja tutvustada võimalusi õppijate eri taseme hariduse omandamiseks. Samuti selgitada, milline on riiklik hariduspoliitika ja kuidas on tagatud toimetulek ning võimalus õppija arenguks.
Usume, et oleme üksmeelselt nõus, et igal õppijal on õigus kvaliteetsele haridusele. Eesti hariduspoliitika väärtustab kaasava ühiskonna põhimõtteid, mis tähendab kaasava hariduse põhimõtete rakendamist kogu haridussüsteemis, alates alusharidusest kuni kõrghariduseni, kaasa arvatud hariduslike erivajadustega õpilasele vajaliku toe pakkumist.
Kaasava hariduse rakendamine võimaldab toetada ja arvestada iga inimese arengupotentsiaaliga. Eelkõige on vajalik luua tingimused ja kohandada õpe vastavalt õppija eeldustele ning võimetele.
Mida ütleb haridusseadus, mis on hariduse eemärk?
- Luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis.
- Kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi.
- Luua igaühele eeldused pidevõppeks.
Ka siin tuuakse välja, et õppijale tuleb luua talle vajalikud tingimused ning arvestada nendega igas õppekeskkonnas ja haridustasemes õppides. Õppija võimeid arvestav ja toetav õppimine on kaasava hariduse eesmärk. Seetõttu on üldhariduskoolide pidamine kohalikele omavalitsustele üks olulisemaid ülesandeid.
Riiklikus haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 on välja toodud riigi sihid aastaks 2035. Need on:
- Õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele: haridus on kättesaadav, õppimine on toetatud ning õpivõimalused vastavad õppijate võimetele ja vajadustele. Hariduskorraldus toetab ühiskonna sidusust.
- Tagatakse kvaliteetset haridust pakkuv, kaasav ja ressursitõhus õppeasutuste võrk ja taristu, et haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust.
- Õppekavad toetavad õppijakeskset lähenemist; õppe maht ja sisu on paremas kooskõlas ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega. Õppekavade arendus ja rakendamine on tõenduspõhine ja kaasav.
Mida sisaldavad seadustest ja arengukavas välja toodud eesmärgid? Keskendume vaid ühele teemale – kaasavale haridusele, sest selle sisu on mõistetud erinevalt.
Kaasava hariduse eesmärgiks on tagada haridusliku erivajadusega õpilastele paremad võimalused võimetekohase hariduse omandamiseks ning toetada nende õppimist tavaklassis. Siinjuures tuleb täpsustada termin „haridusliku erivajadusega õpilane“.
Ühe võimaliku selgituse leiab Vikipeediast: „Hariduslike erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad eakaaslastest võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt sedavõrd, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored. Hariduslike erivajadustega õpilasi ei käsitleta enam erikoolide õpilastena, vaid õpilastena, kes vajavad õpet eritingimustel koolist sõltumata.“
Kaasava hariduse rakendamine ei seisne hariduslike erivajadustega õpilaste paigutamises tavakoolidesse, vaid see eeldab muutusi koolikultuuris, -korralduses ja igapäevases tegevuses.
Haridus-ja teadusministeerium on juba 2011. a välja toonud järgmised mõtted.
- Meie hariduspoliitika on kaasav hariduspoliitika.
- Meie mõtleme kõigile õpilastele ja taotleme võrdsete võimaluste loomist kõigile.
- Hariduspoliitika kaasavas ühiskonnas toetab “kool kõigile” ideed.
- Kaasav haridus on iga õpilase võimetele vastav haridus – kvaliteetne haridus.
Kool saab õpilasi toetada ja peab seda tegema lähtudes põhikooli– ja gümnaasiumiseaduses § 46 toodud nõudest: kool lähtub õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös.
Lähtudes õpilase toe vajadusest korraldatakse õpe, rakendades üldist, tõhustatud või erituge.
Üldine tugi
- Tuge võivad vajada õpilased, kellel on ilmnenud raskused koolikohustuse täitmisel (pikemaajaline haigestumine, traumajärgne ravi, psüühiline või sotsiaalmajanduslik eriolukord jms) või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel.
- Üldise toe vajadus võib tuleneda õpilase kergemast suulise ja/või kirjaliku kõne probleemist või ajutisest õpiraskusest.
- Kui kooli poolt tagatud üldine tugi ei ole piisav õpilase toetamiseks ja ei anna õpilase arengu seisukohalt soovitud tulemusi, siis on võimalus õpilasele taotleda tõhustatud või eritoe soovitust.
Otsuse tõhustatud ja eritoe rakendamiseks teeb lapsevanema taotluse alusel kolmest Rajaleidja tugispetsialistist koosnev kooliväline nõustamismeeskond.
Tõhustatud tugi
Tõhustatud tuge rakendatakse õpilasele, kes püsiva õpiraskuse, terviseprobleemi või puude tõttu vajab õpet eriklassis või pidevat tugispetsialistide teenust koos vähemalt ühega järgnevatest:
- individuaalne õppekava,
- osaajaga õpet individuaalselt või rühmas,
- pidev individuaalne tugi klassis toimuva õppetöö ajal.
Eritugi
Erituge rakendatakse õpilasele, kes raske ja püsiva psüühikahäire, intellekti-, meele- või liitpuude tõttu vajab puudest tulenevalt sobivat õppekorraldust ning pidevat tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- ja/või tervishoiuteenustega:
- osaajaga õpet individuaalselt või rühmas või
- pidevat individuaalset tuge klassis või
- õpet eriklassis.
Õpilasele õppe korraldamine individuaalselt rühmas või eriklassis saab toimuda lapsevanema kirjalikul nõusolekul ja direktori otsuse alusel. Direktor lähtub otsuse tegemisel õpilase kohta õpetajate ja tugispetsialistide poolt läbi viidud hindamiste ja uuringute tulemustest, ettepanekutest ja HEVKO (hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija koolis) või koolivälise nõustamismeeskonna soovitustest. Need on suunised, kuidas ja millist tuge täpsemalt rakendada. Õppe korraldamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest ja mahust, mitte ainult meditsiinilisest diagnoosist lähtuvalt.
Küsimused ja ettepanekud on oodatud e-posti aadressile maia.uibo@kambja.ee.
Teadmiseks
Kambja vallas on 5 üldhariduskooli. Neist neli on kohaliku omavalitsuse ehk valla koolid: Ülenurme gümnaasium, Kambja põhikool, Kuuste kool, Unipiha algkool. Viies, Kammeri kool, on riigikool. On teada, et Eesti riik on otsustanud üle anda oma halduses olevad üldhariduskoolid kohalikele omavalitsustele.
Kammeri koolis õpivad praegu hariduslike erivajadustega õpilased põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud ja toimetulekuõppel.
MAIA UIBO,
Kambja valla haridusnõunik
KAIRI KOLK,
Kammeri kooli direktor
