Üleskutse suveks: teavita ohtlikust ehitisest

812

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) kutsub kogu algava suve jooksul üles märkama ja teavitama ohtlikest ehitistest, mis asuvad kas kodukohas või jäävad suvisel Eestimaal ringi liikudes silma.

TTJA peadirektor Kaur Kajak märkis, et ehitiste ohutuse tagamine vajab suuremat tähelepanu, mistõttu on täna alanud ja kogu suvi kestev teavitus- ja märkamiskampaania väga oluline ettevõtmine. “Me kõik tahame end nii oma kodukohas kui Eestis ringi liikudes turvaliselt tunda. Ehitiste omanikukohustuste korrektne täitmine parandab kõigi inimeste elukvaliteeti ja hoiab ära eluohtlikud olukorrad ja rängad õnnetused. Paraku meil on Eestis suurel hulgal vanu halvas seisukorras ehitisi, mille korrashoiuga ei ole tegeletud, ning nende ohutust tuleb regulaarselt kontrollida. Kutsume kõiki üles märkama ja vajadusel teada andma ohtlikest hoonetest ja muudest rajatistest, nii enese ümber kui suvel ringi liikudes,” tõdes Kajak.

Ameti ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Kati Tamtik sõnas, et ehitis on ohtlik, kui see võib põhjustada ohtu inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale. „Hetkel ei oska hinnata, kui palju on Eestis ohtlikke ehitisi, seega on vastava numbri ja ulatuse väljaselgitamine üks TTJA tänavusuvise kaardistamise kampaania eesmärke.“

Ehitise ohutuse eest vastutab seadusest tulenevalt selle omanik, mistõttu TTJA soovib kaardistada ohtlikud ehitised, tuvastada nende omanikud ning kohustada omanikke võtma kasutusele meetmed esmase ohu likvideerimiseks. Kui ehitis ei põhjusta otseselt ohtu, siis nende korrashoiu- ja nõuetele vastavuse järelevalve kuulub kohalike omavalituste pädevusse. Teada ei pea andma endale kuuluvatest hoonetest ning samuti, kui omanik on selge, siis teavitada esmalt võimalikust ohust hoone omanikku.

Ehitised, mille kohta TTJA soovib teavitusi saada, on näiteks järgmised:

  • Varisemistunnustega hooned, müürid, tugiseinad ehk ehitised, mille puhul tekib kahtlus, et need hakkavad varisema, aga ka hooned, mis on juba osaliselt varisenud ja  mille uksed-aknad on avatud ning ligipääs hoonesse ei ole takistatud;
  • Ohukahtlusega rõdupiirded või muud hoonete väljaulatuvad osad, mille puhul tundub, et lähiajal võib toimuda varing;
  • Katmata kaevud ja muud sügavad augud, kuhu on oht sisse kukkuda;
  • Nõukogudeaegsed laste mänguväljakud, mida ei ole korrapäraselt hooldatud ning millel võivad olla liiga kitsad redelipulkade vahed või teravad servad või mis on lihtsalt katki;
  • Muud ohtlikud ehitised, kuhu on kõrvalisel isikul lihtne sattuda ja kus on vigastamise oht (näiteks teravad servad, sh lahtised plekid, katkised klaasid, kõrguses liikumine ilma piireteta, lahtised redelid/trepid vms).

Tamtik lisas, et igal aastal saabub TTJA-le mitukümmend märgukirja lagunevate ehitiste kohta. „Kuna meil on palju nõukogude perioodist jäänud hooneid, mis täna seisavad kasutuseta, siis nende seisukord tõenäoliselt ei lähe aastatega paremaks, vaid pigem ikka halvemaks. TTJA eesmärk on tagada, et sellised ehitised ei muutuks inimestele ja ümbritsevale keskkonnale ohtlikuks.“

TTJA palub kõigil, kes märkavad ohtlikku ehitist, teavitada sellest e-postiaadressil ohtlikehitis@ttja.ee või läbi TTJA kodulehe ttja.ee/marka-ohtlikku-ehitist. Lisa teavituse juurde info ehitise asukohast, ohu kirjeldus ning foto(d) ehitisest.

Kino maale
EelmineRütmika Tartu võimlemispeol
JärgmineTartumaa parimad ainetundjad