Käes on soe kevad, mis muuhulgas tähendab, et inimesed veedavad üha enam aega õues, võtavad ette mitmesuguseid töid. Pahatihti võib seejuures ununeda oht, mis valitseb meid peade kohal – elektriliinid.
Taju ohtu pea kohal – kõrgepinge pole naljaasi!
Aktiivsel aia-, põllu- ja ehitustööde ajal kipume unustama elektriliinide vahetus läheduses meid varitseva ohu.
Õhuliini kaitsevööndis töötades või aega veetes pole ettevaatus kunagi liiast. Inimene võib kõrgepingeliinidest saada surmava elektrilöögi ka siis, kui ta liinijuhet ei puutu.
„110 kilovoldise (kV) liini juures võib elektrilöök toimuda ühe meetri kauguselt kõrgepingeliini juhtmest ning võimsamate liinide puhul aga juba 2,5 meetri kauguselt,“ selgitab Eleringi liinide käidu talituse juhataja Andrus Veeleid.
Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mille ulatus mõlemal pool liini telge on 110 kilovoldise (kV) pingega liinide korral 25 meetrit ning 220 kV ja 330 kV pingega liinide korral 40 meetrit.
Töid tehes hoia liiniga mõistlikku vahet
Kuigi liinijuhtmed jooksevad kõrgetel mastidel, võivad ohtliku olukorra tekitada suuremad masinad – näiteks kraanad, tõstukid või kombainid. Ohtlikke olukordi tekitavad sagedamini transpordivahendid, metsa- ja ehitustehnika, mille liikuvad osad, näiteks kalluri kast või kraana nool, tõusevad transpordiasendiga võrreldes mitu meetrit kõrgemale. Viljalõikuse ajal võivad elektriliinidele ohtlikult lähedale sattuda ka kombainid.
„Siinkohal tasub meeles hoida, et tegutsedes tuleb alati jälgida sõiduki kõrgust ning liikumisraadiust. Avalikult kasutatavatel teedel tuleb kõrgemate kui 4,5-meetriste transpordivahenditega liiklemine elektrivõrgu valdajaga kirjalikult kooskõlastada. Väljaspool avalikke teid, näiteks põllul või metsas, tuleb samuti elektriliini kaitsevööndis liigeldes ohutuse tagamiseks eelnevalt elektrivõrgu valdajaga kooskõlastada,“ toonitab Veeleid.
Lisaks tuleb ettevaatlik olla maavarade kaevandamisel, kuivenduskraavide rajamisel ning ka põllukultuuride ja kultuurkarjamaade kastmisel.
„Kaevetööde korral tuleb kindlasti esitada eelnevalt taotlus elektripaigaldise kaitsevööndis töötamiseks ning kruusa- ja liivakarjääride rajamisel tuleb kaitsevööndis töötamise loa saamiseks tagada ohutus töömasinate ja mehhanismidega töötamisel, juurdepääs elektrimastidele hooldustehnikaga nii tööde ajal kui hiljem ning elektrimasti maanduspaigaldiste säilivus ja terviklikkus. Kastmistöid tehes peavad aga kastmisseadmed olema paigaldatud selliselt, et oleks välistatud veejoa sattumine juhtmetele lähemale kui 5 meetrit,“ selgitab Veeleid.
Ka raietööde planeerimisel on liini kaitsevööndis kohustuslik raietööde eelnev kooskõlastamine. Samuti ei tohi väljapool kaitsevööndit elektriliini suunas puid langetada, lisaks on keelatud puude ladustamine õhuliini all või selle vahetus läheduses. „Soovitatav on kõikide põhivõrgu elektriliinide läheduses toimuvate raietööde korral eelnevalt Eleringiga läbi rääkida,“ lisab ta.
Kui aga masin on mingil põhjusel pinge alla sattunud, ei tohi selle juht mitte mingil juhul väljuda, sest nii satub inimene veel suuremasse ohtu. „Juhul kui masinat ei ole võimalik liini juurest omal jõul eemaldada, tuleb kabiinist väljumiseks oodata kõrvalist abi ja saada kinnitus, et liin on välja lülitatud. Sageli lakkab tehnika elektrilöögi tagajärjel töötamast, näiteks purunevad masina rehvid,“ hoiatab ta.
Ka liinide kaitsevööndisse ehitiste rajamisel tuleb võimalike edaspidiste arusaamatuste vältimiseks kõik kooskõlastused saada ja küsimused lahendada planeeringute ning projektide koostamise ja kooskõlastamise käigus. „Selleks palume juba planeerimise algetapis pöörduda vastava piirkonna käidukorraldaja poole,“ lisab Veeleid.
Suvised lõkked, batuudid ja tuulelohed
Kõrgepingeliinide läheduses vabaõhusündmust planeerides tuleks võimalikele ohtudele juba varakult mõelda ja avalikke üritusi kaitsevööndis mitte korraldada – ohtlikke olukordi võivad tekitada näiteks kõrge antenn, batuut, lõke või tuulelohe.
„Kindlasti ei tohiks elektrimastidele ronima minna, see on eluohtlik tegevus. Samuti on ohtlik heeliumiga täidetud õhupallide, tuulelohede ja nendega sarnaste lennuvahendite lennutamine õhuliinide läheduses. Lõkke tegemine kõrgepingeliinide lähedal on keelatud, sest lõkkest kerkiva leegi ja elektriliini vahel võib toimuda elektrilöök ning seda isegi siis, kui leek jääb liinist mitme meetri kaugusele. Kui taoline elektrilöök peaks aset leidma, ohustab see inimese elu 25 meetri raadiuses. Lisaks põhjustab lõkkest kerkiv kuumus liinijuhtmete venimist, mille toimel vajub juhe maapinnale lähemale ning suureneb oht elektrilöögiks,“ selgitab Veeleid.
Ette on tulnud ka väga kahetsusväärseid juhtumeid, kus teadmatusest on otse elektriliinide alla paigaldatud batuut. Sellisel tegevusel võivad olla väga kurvad tagajärjed.
Andrus Veeleid kinnitab veelkord üle, et kindlasti tuleks alati oma tegevus elektriliinide vahetus läheduses kooskõlastada eelnevalt elektrivõrgu valdajaga. „Nõnda võime kindlad olla, et tegutsetakse heaperemehelikult ning kõik turvalisuse aspektid on omavahel läbi arutatud,“ lisab ta.
Hoiatavaid näiteid leiad www.elering.ee/ohutus
Ohu korral helista numbril 605 6825
Märgates põhivõrgu kõrgepingeliinide läheduses kahtlustäratavaid tegevusi või potentsiaalseid ohuallikaid (nt viltune puu, mis võib liinile langeda või on juba langenud; võõrkeha liinijuhtmetel; juhtmed on kahtlaselt madalal; materjalide ladustamine juhtmete all), teavita Eleringi esimesel võimalusel avariinumbril 605 6825.
Juhul kui liinilt on maha kukkunud juhe või tross, siis juhet/trossi ei tohi mingil juhul puutuda. Ära mine lähemale kui 20 m, teata juhtunust Päästeametile ja kindlusta õnnetuspaigas valve kuni elektriala asjatundjate saabumiseni, et vältida kõrvaliste isikute ohtu sattumist.
Eleringi andmetel esineb kolmandate osapoolte põhjustatud liinirikkeid keskmiselt 5-7 korral aastas. 2020. aastal on kahel korral olnud ekskavaatorijuhi hooletusest põhjustatud liinilühiseid; üks kord on langetatud puu liinile; üks kord on kaevatud kaablisse.
