Selle aasta riigieksamid algasid meil tegelikult juba paar päeva varem koroonatesti tegemisega. Esmaspäeva, 19. aprilli hommikul kraadis kooliõde Eve Jõesaar veel kõigi kohalolijate temperatuuri – õnneks keegi meie õpilastest haigestunud ei olnud ja pärast kohustuslikku käte desinfitseerimist istusid eksamineeritavad harjumuspäraselt kodusesse koolipinki. Eksamipalavikku just silma ei hakanud, küll aga tundusid neiud-noormehed pärast pikemat pausi taas ühises aegruumis kohtudes üsna elevil ja rõõmsad.
Eksami sooritajad paigutasime koolihoones laiali kuude erinevasse ruumi, et terviseriskid oleksid võimalikult minimaalsed. Eksamit olid jälgimas ka kuus välisvaatlejat, igaühe n.ö haldusalaks sai üks eksamiruum.
Kuigi eksamid ei ole sellel aastal kohustuslikud, tulid kõik Ülenurme gümnaasiumi 49 lõpetajat oma esimesele, eesti keele riigieksamile. Emakeeleeksam ise on tänapäeval muidugi hoopis midagi muud kui kunagi aasta(kümne)id tagasi. See koosneb lugemistekstide lahtimõtestamise ülesannetest ja arutlevast kirjandist. Eksami sooritaja saab valida neljast variandist ühe ning sel aastal tuli valida järgnevate teemade hulgast: kui tugevad on tänapäeval põlvkondadevahelised suhted ja mis neid suhteid mõjutab; miks on suhtumine töötamisse ja puhkamisse muutunud; tippspordi head ja halvad küljed; valede mõju üksikinimesele ja ühiskonnale tervikuna. Kirjandi kirjutajal tuli oma kirjatööle ka ise pealkiri sõnastada.
Pärast keeleeksami sooritamist jääb gümnasistidel teha veel kaks riigieksamit – võõrkeel ja matemaatika. Õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate ühiseks suureks ootuseks ja lootuseks on loomulikult, et kõik laabuks tõrgeteta ning jaanikuus saaksime muretult ja piirangutevabalt koolilõpuaktust pidada.
OLEV SALUVEER,
Ülenurme gümnaasiumi direktor
