1995. aasta 7. märtsi õhtul kogunesid kuus spordilembest meest gümnaasiumi spordihoone meesõpetajate ruumi. Kitsastes tingimustes – kümneruutmeetriline ruum ei paku ju lahedat olemist – tehti suuri asju. Vaevalt keegi meist oskas pakkuda, et asutatakse koolispordi korraldamiseks ühing, mille tegevus kestab läbi mitme aastakümne. Asutamiskoosolekul räägiti vajadusest käia ajas muutuva spordipoliitikaga „ühte jalga“. Tollal oli meie eesmärgiks lihtsalt formaalse juriidilise isikuna tegutseva klubi kaudu osalemine üleriigiliste alaliitude korraldatavatel võistlustel, võimalus kirjutada projekte ürituste korraldamiseks ja nendel osalemiseks ning seeläbi vedada nii Ülenurme gümnaasiumi kui ka Ülenurme valla sporditegemisi. Oma allkirja asutamisepingule andsid Harri Kõks, Kalmer Kõks, Jaan Tiitsaar, Paavo Russak, Andres Möksi ja Aivo Roonurm.
Klubi ei tekkinud tühjale kohale. Ei olnud see ka tühi, paberil registrinumbrit omav sisutu kest. Mõte kooli spordiklubist oli tollase koolidirektori Tarmo Kerstna juttudes ja plaanides palju varem olemas. Tarmo nägemus oma kooli klubist oli ilmselt paljuski teistsugune, näiteks soovis ta, et klubisse kuuluks suurem osa õpilastest. Ma olin sellel ajal tema asetäitja sporditöö alal, rohkem kokku puutunud erinevate spordiühendustega. Ma ei kujutanud seda ette, et oleks olnud võimalik ära hallata 600-700 õpilase liikmelisus. Isegi üldkoosoleku läbiviimine sellise hulga lastega tundus võimatu. Võtsime aluseks mõni aeg varem nö ülalt-alla loodud Eesti koolispordi liidu (EKSL) poolt pakutud näidispõhikirja ja kujundasime selle omaks.
Hea meelega liitus meiega kohe direktor Kerstna, see andis kindlust ka kooli omas ajas eeskujulike spordirajatiste kasutamiseks nii tol ajal kui ka pikemas perspektiivis. Ka liikmeskond hakkas kiiresti kasvama. Enamasti liitusid kooli vilistlased, sellel kümnendil tööl olnud õpetajad ja mitmed töötajad. Kakskümmend aastat tagasi oli liikmeid vast kõige enam, üle kahekümne. Liitumine ei käinud sedapidi, et kedagi pidanuks liikmeks kutsuma. Kahel õhtul nädalas olid kooli oma töötajate jaoks treeningajad pallimängu- ja jõusaalis. Juba esimestel tegevusaastatel hakkasime osalema EKSL-i õpetajate võistlustel ja paljudel aladel esindasid ka Ülenurme valla võistkondi meie spordiklubi liikmed. Niimoodi, justkui iseenesest olid harrastajad jõudnud klubilise tegevuseni. Meil oli põhikirjaski muuhulgas ühena tegevuse eesmärkidest kirjas seltskondlike ürituste korraldamine. Õpetajad kohtusid sageli ka maakonna teiste koolide õpetajate esindustega, koos käidi suviti jõgedel süstamatkadel ja talvel suusatamas. Tegevus muutus sedavõrd aktiivseks ja kohati ohtlikuks, et klubi president Tarmo Kerstna pidi direktorina (küll õnneks vaid suusõnaliselt) manitsema õpetajaid spordiüritustel vähem osalema. Nimesid nimetamata juhtus kõiksugu vigastusi – käeluumurrud, põsesarna rebend, selgroo sabalüli murd, venitused ja nikastused veel peale selle. Tarmo rääkiski, et iga kord, kui klubil jälle mingi ettevõtmine, peab keegi pärast seda töölt ära jääma… Me olime justkui poolprofid!
Klubi kasvatas ka spordiaktiivi. Palju lihtsam oli leida kohtunikke ja abilisi noortevõistluste läbiviimiseks. Valdav osa liikmetest tegutsesid vabatahtlikena ka 1996. ja 2000. aastal Ülenurmes peetud Eesti valdade suvemängude läbiviimisel.
Tegelikult olid meil ka korralikud liikmepiletid ja elementaarne vajalik dokumentatsioon. Raskusi valmistas järjest nõudlikumaks muutuv raamatupidamine. See põhjustas takkajärgi rääkides isegi koomilise, aga omas ajas keerulise vaidluse maksuametiga.
Klubi loodi ja tegutseb tänaseni eelkõige noorte ja vallas Ülenurme piirkonna inimeste sportimisvõimaluste parandamise ja informatsiooni vahendamise nimel. Mitmed kooli õpetajad ja treenerid on samal ajal olnud ühtlasi ka vallas oma spordiala eestvedajad. Kunagi alguses koondas klubi kergejõustiku, korvpalli, Kreeka-Rooma maadluse, suusaspordi, iluvõimlemise ja laskmise huvilisi. Klubi liitus kohe ka Tartu maaspordi liidu ja Tartumaa koolispordiliiduga.
Klubi kaudu on osaletud Eesti meistrivõistlustel, maailma karikavõistlustel, Euroopa meistrivõistlustel ja tuhandetel muudel üritustel. Igat värvi medaleid on Ülenurme gümnaasiumi spordiklubi võistlejad võitnud kõigi vanuseklasside ja täiskasvanute Eesti meistrivõistlustelt. Kõigi saavutuste ja medalite loetlemine nõuab eraldi kogumiku koostamist. Nüüdseks on saavutusspordi tegevus jäänud põhiliselt suusaspordi ja laskespordi aladele. Teeme liikmetena vähesel määral koostööd lisaks veel ka indiaca ja võrkpalli alaliitudega. Liialdamata võib öelda, et tuhatkond inimest on meie klubi abil saanud väljundi võistlemiseks. Klubi on aidanud korduvalt renoveerida ja korrastada ka endise Ülenurme valla spordirajatisi.
Muutuvas ajas oleme muutunud ka meie ise, mitte et oleme lihtsalt vanemaks saanud. Klubi liikmeskond on muutunud, liikmete arv on vähenenud kaheteistkümnele, kuid samal ajal noorenenud. Ka juhatus ei ole enam viie- või neljaliikmeline, oleme juba mitmes koosseisus toimetanud kolme mehega.
25 aastat katkematut ja tulemuslikku tegevust vääris endiste ja tänaste tegijate, samuti teiste klubi tegevust toetanud isikute tunnustamist ja tänamist. Meie juubeli tähistamine langes kahetsusväärsel kombel kokku ülemaailmse pandeemiaga. Alles kolmandal katsel õnnestus pidulik kokkusaamine läbi viia.
Neljapäeval, 3. detsembril 2020 kogunesid paljud praegused ja endised klubi liikmed ja kutsutud klubi pikaajalised toetajad Eesti Põllumajandusmuuseumi häärberi väga kaunisse Rohelisse saali. Osavõtu arvukust piirasid mõistagi viiruse leviku takistamiseks rakendatavad meetmed. Ometi tundsime endid ühtse ajaproovile vastu pidanud spordiperena. Kokkutulek julgustas lootusrikkalt vaatama tulevikku ja kindlustab klubi jätkusuutlikkust. Meeleolu tõstis näiteks 25 aasta taguste liikmepiletite esitlemine. Vaikuseminutiga meenutati ka juba igavikuteele lahkunud endisi aktiivseid liikmeid.
Meie eriline tänu kuulub postuumselt kauaaegsele juhatuse liikmele, klubi finantse ja raamatupidamist üle kümne aasta kindlakäeliselt ohjanud Elar Ploomipuule. Läbinisti hingelt ja tegemistelt mitme spordiala tubli rahvasportlase Elari maine retk katkes 2. augustil.
Piduliku aastapäeva tähistamisse andsid oma isikliku panuse Tartumaa spordiliit, Eesti Põllumajandusmuuseum ja Jane Saarniit. Aitäh teile!
AIVO ROONURM,
klubi asutajaliige ja juhatuse liige kõigis koosseisudes
