Olen töötanud Ülenurmes Eesti põllumajandusmuuseumi direktorina 15 aastat, alates 14. septembrist 2005. 28. augustil 2017. a asutati SA Eesti Maaelumuuseumid ning alates 1. jaanuarist 2018 ei ole Eesti põllumajandusmuuseum enam iseseisev juriidiline asutus, vaid koos Tori hobusekasvanduse ja C. R. Jakobsoni talumuuseumiga ühises sihtasutuses. Jätkasin tööd sihtasutuses kolme üksuse juhtimisega ning uute arendus- ja näituste projektide algatamisega 2018. aastast viieaastase tähtajalise juhatuse liikme lepinguga. Minu juhatuse liikme leping lõpetati alates 15. septembrist 2020.
Algamas on uus, 2021. aasta ning soovin tutvustada Eesti põllumajandusmuuseumi toimetamisi, et säiliks ajalooline järjepidevus.
Minu juured on Põltsamaa lähedal Rõstla külas Pilistvere kihelkonnas, kus olen sündinud talupere kaheksanda lapsena. Minu lapsepõlve ja kogu elu on mõjutanud suurperes kasvamine, maaelu ja osalemine maatöödes ning peres valitsev üksmeel.
Kooliteed alustasin Nõmmevere 8-klassilises koolis. 1967. aastal likvideeriti kool ja asusin õppima Põltsamaa keskkoolis, samaaegselt õppisin Põltsamaa lastemuusikakoolis.
Hariduse ja eriala omandamine
Aastal 1972 asusin õppima Tallinna Eduard Vilde nimelisse pedagoogilisse instituuti (Tallinna ülikool) kultuurharidustööd koorijuhi lisaerialal. 2003. aastal läksin Tartu ülikooli kultuurikorralduse magistriõppesse ning omandasin humanitaarteaduste magistri kraadi. 2013. a alustasin õpinguid Tartu ülikooli Pärnu kolledžis sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse erialal, mille lõpetasin 2016. aastal.
Pärast ülikooli lõpetamist suunati mind tööle Jõgeva TSN TK kultuuriosakonda, kus töötasin 18 aastat Jõgevamaa kultuurielu korraldamisel.
1994. aasta detsembris asusin tööle Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi (ERMSS) tegevsekretärina. Selts asutati 1994. a mais. Tööülesanneteks oli töö seltsiliikmetega ning ERMi kogude, näituste ning uue maja ehitamise vajalikkuse tutvustamine avalikkusele, sh rahvusvahelisel tasandil ja uue maja rajamiseks annetuste kogumine. Korraldasin ERMi näitusi Peterburis, Stockholmis ning Riias ESTO 2004 raames. Koostasin ERMSSi aastaraamatut Lee. Koostöös Tartumaa omavalitsuste liiduga algatasime 1996. aastast suurürituste traditsiooni – mihkli-, jüri- ja jaanipäev Raadi mõisas.
Koostöö ERMi meeskonnaga ja sõprade seltsi juhatusega oli asjalik ja väga meeldiv.
Töökogemus ja magistrikraadi omandamine andsid mulle julguse kandideerida Eesti põllumajandusmuuseumi direktori ametikohale ning osutusin valituks. Tööle asusin 14. septembril 2005. Meenub esimene kohtumine muuseumi töötajatega mõisahäärberi saalis. Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arenguosakonna juhataja tutvustas mind ning andsin lühiülevaate oma nägemusest, kuidas koostöös tegutsedes luua võimalusi muuseumi arenguks.
Kindlasti tekitas see töötajates küsimusi ja ootusi – kuidas edasi?
Tutvusin näitustega ning hoidlates olevate kogudega. EPMil ei olnud hoidlaks ehitatud hoonet ning kogud asusid ja asuvad ka veel nüüd nõuetele mittevastavates hoonetes. Viisin end kiiresti kurssi muuseumi majandustegevusega, et planeerida muuseumi edasisi arenguplaane. Esimestel tööpäevadel kohtusin muuseumi asutaja professor Jüri Kuumaga. Meievaheline vestlus oli sõbralik ja toetav. Professor Kuum soovis mulle edu ning meie side jäi kestma, samuti ka proua Elli Kuumaga. See kohtumine on olnud mulle väga suureks toeks.
Ülenurme vallas algatatud detailplaneering eeldas kiiret muuseumi arengute kavandamist. 1970ndatel ehitatud garaaž-töökoja hoone juurdeehitusena planeerisime uut museaalide restaureerimiskeskust koos kohvikuga ning fondihoidla-näitusehalli säilikute ümberpaigutamiseks. ARC Projekt koostas kavandatud kompleksi ühtseks tervikuks siduva hoonete eskiisprojekti, mille esitasime valda aruteluks ja kinnitamiseks 2006. a, arvestades piirkonna miljööväärtusliku nõuetega. Projektide rahastust on taotletud alates 2007. a.
2016. aastast on EPMi hooned ASi Riigi Kinnisvara hallata. Garaaž-töökoja renoveerimise rahastamine otsustati 2018/2019 ning ehitustööd on lõpetamisel. Siinkohal ehk natuke huumorit ka: restauraator lubas oma vana mütsi ära süüa, kui ime sünnib ja töökoda renoveeritakse – no tulebki tal nüüd seda teha!
Koostöös ASga Riigi Kinnisvara alustasime 2019/2020 uue restaureerimiskeskuse ja avaliku kohviku projekti kaasajastamisega, täpsustades hoone funktsioone koostöös muuseumi restauraatoritega, koguhoidjatega, juhatuse liikmetega. Töö oli pingeline ning täpsustasime teemad peensusteni, sealhulgas nägemuse sisustusest, et lõpuks saaksid muuseumi restauraatorid nõuetekohased töötingimused. Plaanitav kohvik võimaldaks pakkuda toitlustusteenust ka piirkonna rahvale. Vald on väljastanud ehitusloa ja loodan väga, et projekt rahastatakse.
2018/2019. aastal Euroopa Kultuuripealinna Tartu 2024 näituse projekte kavandades lootsime, et aastaks 2024 on EPMis valminud uus fondihoidla-näitusehall, kus oleks võimalik eksponeerida kavandatavat teemanäitust. Usun ja loodan, et lahendused rahastamiseks leitakse, seda enam, et avanevad Euroopa Liidu projektide rahastamise võimalused.
Oluline on olnud meie muuseumis renoveeritud hoonetes avada sobivad, kogusid tutvustavad teemanäitused ja tutvustada uusi suundi, arenguid ja maaelu olulisust.
2018. aasta suvel alustasime uue, biotehnoloogiliste meetodite kasutamist tutvustava teadusnäituse kontseptsiooni koostamist koostöös Eesti maaülikooli veterinaariateadlastega eesotsas professor Ülle Jaakmaga. Rahastust taotlesin lisaks Leader-programmist. See periood oli pingeline ning kõrvalseisjatele võis tunduda, et selle teemaga ei tegeleta ning näitus sai valmis kuidagi ootamatult – ühe kuuga. Teadsime, et sügavuti teemasse minnes ei saa olla juhuslikkust ja ülepeakaela toimetamist. Projekti juhtides olid headeks partneriteks Kaarel Vissel, Algo Rämmer ja Laura Vähi muuseumist, teadusjuht professor Ülle Jaakma ning professorid Enn Ernits, Andres Valdmann, Peeter Padrik, Arvo Viltrop, Toomas Tiirats jt erialaspetsialistid Eesti maaülikoolist ja veterinaari- ja toiduametist.
Teadusnäituse „Loomade tervis ja biotehnoloogiad“ avasime 27. novembril 2019 ajaloolise Ülenurme mõisalauda II korrusel. Avamisele eelnes teaduspäev. Tuhat tänu professor Ülle Jaakmale, kes on olnud Eestis eestvedajate hulgas kõigi veise embrüotehnoloogiate arendamise, sealhulgas ka transgeense ja kloonveise loomise juures.
Teaduspäeva ja näitusega tähistasime 100 aasta möödumist kõrgema eestikeelse veterinaarhariduse andmise algusest Eestis.
See oli minu viimane näituseprojekt Eesti põllumajandusmuuseumis.
Olen tänulik, et õnnestus meeskonda kaasata lisaks töötavatele tublidele inimestele ka uusi töötajaid – näiteks kogemustega muuseumitöötaja Mare Viiralt, kellel oli oluline roll muuseumi suunamisel põllumajanduse ja maaelu valdkonna teadus- ja uurimistööle ning näituste uuendamisel. Siirad tänusõnad finantsjuht Maie Kukele, kel oli tarkust ja oskusi juhtida rahavooge ning lahket meelt kõigi jaoks. Tuhat tänu toetuse ja abi eest Sillele ja Kadrile ning kogu meeskonnale, kellega koos sai käidud see tee…
Olen toetuse eest väga tänulik koostööpartneritele ning maaeluministeeriumi personalile toetuse eest. Tänusõnad vallarahvale ja vallavalitsuse ametnikele, vallavanemale, ettevõtjatele ja kõigile, kes on toetanud muuseumi arendamist ning kes on tundnud rõõmu meie pakutavatest sündmustest, programmidest ja näitustest.
Olime üksteise jaoks olemas!
Soovin kõigile 2021. aastal – õuetäis õnne ning põuetäis rõõmu ja tervist!
ÕNNERIKAST UUT AASTAT TEILE KÕIGILE!
