19. detsembril tähistab sünnipäeva Madis Linnamägi – esperantist, 300-aastaste koolide liikumise algataja, B. G. Forseliuse seltsi kauaaegne esimees, a-st 2014 auesimees, endine Kambja koolijuht.
Tema koolitee kulges Vana-Otepää 7-kl koolis (1950–1952), Tartu pedagoogilise kooli harjutuskoolis (1952–1957) ja Tartu 8. keskkoolis (1957–1961; praegu Tartu Forseliuse kool). 1967. aastal asus Madis Linnamägi Saraatovi ülikooli õhtu-osakonnas õppima saksa keele filoloogiat. Aasta hiljem jätkas õpinguid samal erialal Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1972.
Ta on töötanud Tartu pedagoogilises koolis sõjalise algõpetuse õpetajana (1972–1978), samal ajal Tartu pedagoogilise kooli harjutuskoolis ja Tartu ülikoolis saksa keele õpetajana. Aastail 1981–1986 oli ta ALMAVÜ Tartu rajoonikomitee esimees, seejärel Kambja kooli direktor (1986–1990).
Alates 1980. aastate teisest poolest on Madis Linnamägi pühendanud end seltsitegevusele. Ta algatas 300-aastaste koolide liikumise, mille käigus püstitati Kambja Eesti rahvakoolide memoriaal (1987), tähistati eesti õpetajate võrdkuju – Ignatsi Jaagu sünnikoht Kavandu külas, püstitati mitmeid sümboolsed kalmukive Rootsi ajal Eesti- ja Liivimaal tegutsenud haridustegelastele.
300-aastaste koolide liikumisest kasvas välja (1989) Bengt Gottfried Forseliuse selts, mis koostöös liikmeskoolide ja partneritega on korraldanud arvukalt hariduskonverentse, edendanud õpiturismi, toimetanud-kirjastanud trükiseid (nt ajakiri-aastaraamat Forseliuse Sõnumid 1/1995−22/2014; B. G. Forseliuse Seltsi Toimetised koos õpilasuurimuste alasarjaga “Studia forseliana”).
Forseliuse seltsi kõrval on Madis Linnamägi olnud veel mitme ühingu liige: rahvusvaheline muuseumide nõukogu (ICOM), ülemaailmne esperanto liit, rahvusvaheline interlingvistika selts, Tartu esperanto selts, Eesti esperanto liit, Eesti koostöö kogu, Eesti haridusfoorum, Eesti õpetajate liit, Eesti rukki selts, Eesti interlingvistika selts.
Tema üheks kandvaks huvivaldkonnaks on olnud esperanto keel, mis nõukogude ajal oli paljudele plaankeelena läbi raudse eesriide aknaks Euroopasse. Madis Linnamäele juba 1957. aastast. Ülikoolipäevil jätkas ta akadeemik Paul Ariste juures tegevust esperanto ja interlingvistika valdkonnas. Temast sai ülikooli toimetiste Interlinguistica Tartuensis I–X (1982–2017) toimetuse liige. Ta kirjastas ja toimetas Tartu esperanto seltsi almanahhi Cejano–Rukkilill I–V (2003–2009).
“Esperanto keele valdajana olen esperantistide solidaarsust kogenud paljudes riikides, eriti oluline oli see B. G. Forseliuse seltsi õpireiside korraldamisel Euroopasse aastail 1990−1998, esperantistid aitasid külastada koole, mis võimaldas õpetajatel sealseid meetodeid ja kogemusi kodukoolis rakendama hakata,” meenutab Madis Linnamägi.
Oma peamiseks tegevusalaks Forseliuse seltsi juhina peab Madis Linnamägi hariduselu uuendamist: “Tsivilisatsiooni teaduslik-tehniline tase on kiiresti kasvanud, nii Eesti kui Euroopa Liit peaks lastele ja õpetajatele palju rohkem panustama, selleks on tänu ülikoolide ja teadusasutuste potentsiaalile ülihead eeldused. On võimalik luua tingimused iga lapse kõigi päritud vaimuannete avastamiseks ja arenguks. Iga inimlaps võib modernses õpikeskkonnas erinevate haridusmeetodite ja oma geenikaardi andmete abil tõeliseks homo sapiens sapiens’iks kujuneda.”
Madis Linnamäe panust on tunnustatud Valgetähe V klassi ordeniga (2002), kodanikupäeva aumärgiga (2004); Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeniga (esimese klassi rüütel, 2010).
