Üha enam eelistavad Lõuna-Eesti abivajajad nii tugiraame, tualetiabivahendeid kui ka ratastoole väljaostmise asemel laenutada. Spetsialist abivahendikeskusest jagab nõu, mida tuleks laenutamisel silmas pidada.
Lõuna-Eestis kõige sagedamini abivahendite üürimisega kokku puutuva Invaru abivahendikeskuse teenindusjuhi Kadri Tiido sõnul on üle Eesti pidevalt üüris üle 10 000 abivahendi. „Neist kõige enam ratastoole, üha rohkem aga ka funktsionaalseid elektrilisi hooldusvoodeid, potitoole, käimisraame ja karke. Lõuna-Eestis üüritakse kõige sagedamini aga just tugiraame, tualetiabivahendeid ja ratastoole,” kirjeldab ta ja jagab üürimiseks nõu.
Tee selgeks, mida täpselt vajad
„Esiteks tuleks läbi mõelda, kus ja kuidas on abivahendit vaja kasutada. Siin võib olla abiks nii arst kui ka abivahendikeskuse konsultant, kellega koos saab igapäevased toimetused ja liikumisteekonnad läbi arutada ning sobivaima lahenduse leida,” annab Tiido nõu. Tema sõnul on paljud igapäevatoimetusi lihtsustavad vahendid abivahendikeskustes Tartus kohapeal olemas ning neid saab ise järgi proovida.
„Sageli juhtub ka nii, et inimene pöördub meie poole ühe kindla abivahendi üürimiseks. Nõustamise käigus aga selgub, et tegelikult sobib talle paremini isegi mõni muu vahend või on vaja lausa mitut erinevat abivahendit,“ märgib Tiido ja lisab, et kohapealse nõustamise käigus arutatakse abivajajaga küsimusi, mille peale polegi ehk varem mõeldud. „Näiteks käime mõttes läbi inimese igapäevased tegevused ja püüame mõista, kas nendega toimetulekul on probleeme – olgu selleks siis raskused pesemise või tualeti kasutamisega.” Vahel tähendab see ka vajadust kahe sama liiki abivahendi järele – näiteks üks tugiraam toas ja teine õues liikumiseks.
Vajaduse muutudes vaheta abivahend sobivama vastu või tagasta see
Tihti kardetakse, et kui vahend ei sobi, on raha asjatult raisatud ja tuleb osta uus. Tegelikult ongi aga üürimine siin Tiido sõnul abiks, sest vajadusel saab abivahendi lihtsalt sobivama vastu välja vahetada või tagastada ega pea selleks täiendavaid kulutusi tegema.
„Kui näiteks selgub, et üüritud ratastool või käimisraam pole piisavalt mugav, saab proovida mõnda teist mudelit ja vaadata, kas see sobib paremini,” toob Tiido näite ja lisab, et abivahendi tagastamise või väljavahetamisega ei kaasne lisakulusid. Sageli tingib väljavahetamise ka tervisliku seisundi muutumine või vanusest tulenevad uued vajadused. „Kuna ratastool või tugiraam on kasutaja jaoks tihti justkui kolmas käsi, mida igapäevaselt vaja läheb, peab see olema võimalikult mugav ning maksimaalselt kasutuses, mitte seisma kodus seina ääres.”
Samuti on abivahendi lühiajaline üürimine Tiido sõnul mugav siis, kui on tarvis lähedane näiteks korraks arsti juurde viia. „Näiteks laenutatakse ratastoole ka ainult üheks päevaks, et lähedast vajalikku kohta transportida, aga seejärel abivahend tagastatakse, sest igapäevaselt seda kodus vaja ei lähe,” selgitab Tiido.
Riikliku soodustuse saamiseks võta kaasa dokumendid
Tiido selgitab, et riigi poolt on paljude abivahendite üürimiseks või ostmiseks kehtestatud soodustustingimused. Soodustuse kasutamiseks on Tiido sõnul vaja isikliku abivahendi kaarti, abivahendi tõendit ja üürija isikut tõendavat dokumenti. Abivahendeid saavad soodustingimustel üürida ja osta lapsed, vähenenud töövõimega täiskasvanud ja vanaduspensionärid. „Invarusse pöörduvad sageli just abivajaja lähedased, kellel on oluline võtta kaasa lisaks oma lähedasega seotud dokumentidele ka enda isikut tõendav dokument,” rõhutab Tiido.
Ära asu ise vahendit seadistama või remontima
„Iga üüritav ratastool, potitool või muu abivahend läbib enne väljaüürimist Invaru töökojas tehnilise ülevaatuse ja põhjaliku puhastuse-desinfitseerimise,” kirjeldab Tiido ja lisab, et on loomulik, et liikuvad abivahendid või kauem kasutuses olnud vahendid vajavad aeg-ajalt ülevaatamist, nende osad väljavahetamist või hooldust ja remonti. „Üüriperioodi jooksul on selline hooldus kasutajate jaoks tasuta ning vajadusel tuleb lihtsalt abivahendikeskusega ühendust võtta,” selgitab Tiido. Küll aga lisab ta, et remonttööd tuleks jätta abivahendi omaniku ehk abivahendikeskuse mehaanikute hooleks ja ise abivahendit ümberseadistama või remontima mitte hakata.
Hoia üüritud abivahendeid hoolikalt
Üüritud abivahend on küll kasutajale kasutamiseks, kuid Tiido paneb südamele, et tegemist on abivahendikeskuse varaga, mida tuleb kohelda heaperemehelikult. „Iga abivahend on ette nähtud kindlaks tegevuseks – ratastool liikumiseks, dušitool pesemistoiminguteks. See tähendab, et tavalise ratastooliga ei tohi käia duši all. Ning ratastooli kasutades tuleks samuti hoolas olla – mitte seinu ja uksi rihtida, liikuda astmetel ettevaatlikult jne. Nii-öelda loomuliku kulumise korral aitab abivahendikeskus vajalikud parandused ja hooldused ära teha ning kui see pole võimalik, antakse asenduseks samaväärne abivahend. Küll aga tasub silmas pidada, et valest või lohakast kasutamisest tingitud paranduste eest peab abivahendi üürija ise tasuma,” märgib Tiido.
Võib tunduda kummaline, kuid Tiido sõnul tuleb ette ka abivahendi unustamist hoolekandeasutusse või ka poe parklasse. Vahel aga abivahend sootuks varastatakse. Kadunud abivahendi puhul on tema sõnul paraku vastutajaks ikka üürija. Samas tänab Tiido kõiki vastutustundlikke kasutajaid, kes on oma abivahendite eest heaperemehelikult hoolt kandnud, sest valdav osa tagasi toodud abivahenditest on hästi hoitud ja näevad jätkuvalt kenad välja.
Abivahendite üürimiseks nõuandeid jaganud Invaru abivahendikeskus on liikumiserivajadustega inimeste abivahenditele spetsialiseerunud valdkonna suurim ekspert Eestis. Üle Eesti asuvas kümnes teeninduspunktis käib igal kuul enam kui 10 000 abivajajat.
KEIU VALGE,
Invaru infojuht
