Nii väitis küll V. I. Lenin, aga senini on neidki, kellele mõte endiselt meeldib.
Aastaid tagasi ilmus ajalehes Sirp teemapealkiri „Kunsti ei pea armastama, ent kunstita kultuur ei toimi“. Seepärast on aeg-ajalt ka kultuuritöötajatel heameel kunstigalerii oma majja tuua. Sedapuhku kohtus kunstnik Nerva huvilistega augustikuu keskpaigas kolmel päeval Reola kultuurimajas lausa ise. Ta ootas kunstisõpru kohtumisele, et käia näitus üheskoos läbi, rääkida piltide lugudest ja kuulda külaliste mõtteid. Autorinäitus autori enda selgitustega oli põnev ning meeleolukas. Seega sai tegelikkuses teoks jaapani astronoomi Koichiro Tomito kunstifilosoofiline mõte, et kunst on kohtumispaik – siin saavad kokku tegijad ja nägijad. Autorluses ei tekkinud kahtlustki, eriti kuulates kunstniku enda lugusid piltide loomisest. Põnev ja emotsionaalne. Kui saksa kunstiajaloolane Wilhelm von Bode on väitnud, et Rembrandt maalis umbes 700 pilti, millest 3000 eksisteerivad, siis Nerval oli väljapanekul ka kõige uuemat loomingut, käesolevast aastast lausa.
Vikipeedia: „Nerva on erialalt helilooja, ta on õppinud viiulit ja heliloomingut. Kuigi kunstnikuna on ta autodidakt, on ta viimastel aastatel tegelenud peamiselt graafikaga. Kunstnikuteed alustas Nerva aastal 1998, mil ta müüs ära oma muusikainstrumendid ning tekkis väljendusvõimaluste kriis. Nerva pildid mõjuvad valdavalt kahemõõtmelistena ja neil esineb mitmesuguseid fantaasialoomi. Nerva enda sõnul on tema loomingu eesmärk positiivse meeleolu tekitamine, samas leidub piltides ka teravust ja ühiskonnakriitikat. Piltide pealkirjade valikule paneb kunstnik suurt rõhku.“
Villu Tamme arvates on loomine üks neist vähestest asjadest siin ilmas, mis on nauditavamad kui joomine. Nii täiendas ka Nerva lisaks loomingu vaatamise naudingule ka maitsenaudinguid jookide ja suupistetena, s.h toetajalt Andre Farmilt mitmed suurepärased juustumaitseid kõigile kohtumisele tulnuile.
Õnnestunud kohtumised autori endaga olid meeldivad kahepoolselt ning andsid julgust mõelda taaskorraldamisele.
Kunstnik Nerva: „Olen säärasest kohtumisest jõudnud unistada juba üksjagu aega ja olen erutatud, et see nii hästi läks. Reola kultuurimaja on koht, mis ületas mu parimad ootused. Külalised olid väga toredad, esitasid põnevaid küsimusi ja leidsid mu piltidelt isegi selliseid detaile, mida ma oma arust pole sinna joonistanudki. On väga tõenäoline, et teen mingi sarnase ürituse ka mõnes teises Eestimaa nurgas.“
Kambja kultuurikeskuses on aga juba alates septembrist kuu aega järgmine kunstinäitus autorilt, kes muidu nii autori kui tegijana hoopis harrastusteatriga seostub – Ingrid Ulst.
Kohtumisteni!
PEEP PUIS,
kultuuritöötaja
