Aasta eest kõlas kultuuriministeeriumi saalis võimas „Hurraa!“, kui Tartu koos Lõuna-Eestiga võitis 2024 aastaks Euroopa kultuuripealinna tiitli. Nüüd on võidurõõmust aasta möödas, kultuuripealinna meeskond on pidanud Tartu 2024 valdades ja linnades sisukaid kohtumisi ja hea meel on tõdeda, et lõunaeestlased saavad väga hästi aru, millise unikaalse, kultuurist kantud arengu võimaluse, kultuuripealinna tiitel Lõuna-Eestisse toob.
Juba 2018 aasta jaanuaris otsustasid Lõuna-Eesti omavalitsusjuhid, et Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideeritakse koos – Tartu koos Lõuna-Eesti omavalitsustega ning 29. aprillil möödunud aastal sõlmiti selle kinnituseks Eesti kõrgeimas tipus, Suure Munamäe tornis, ka hea tahte koostöölepe. Peale tiitlivõitu möödunud aasta augustis oleme valmistanud ette koostöölepingut, seadnud samme kultuuripealinna elluviimiseks Lõuna-Eestis. Sest Tartu koos Lõuna-Eestiga korraldab Euroopa parima kultuuripealinna, nagu ütles tiitlivõidu-aegne Tartu abilinnapea Madis Lepajõe.
Mis on Euroopa kultuuripealinn?
Euroopa kultuuripealinn on Euroopa suurim kultuurisündmus, Euroopa kõige hinnatum kultuuri- ja kogukonnaprojekt. Selle sihiks on innustada Euroopa linnu ja piirkondi kultuurist kantud arengule. Fookuses on kultuur kõige laiemas mõttes (kunst, teater, muusika, sport, haridus, teadus, sotsiaalvaldkond, keskkond). Kandideerimise aluseks on taotlus ehk kandidatuuriraamat. Kandidatuuriraamatut hindab rahvusvaheline žürii, kes tuleb tiitlivõidu otsustamise eel ka piirkonda visiidile, kohtub ka kandidatuurimeeskonnaga – kõikide komponentide tulemusel teeb žürii, otsuse, milline piirkond pälvib tiitlivõidu ja saab kultuuripealinna elluviimise õiguse. Võistlus tiitlivõidu eest on kõigis kandideerivates riikides väga pingeline ja ettevalmistused kestavad mitu aastat. Tartule ja Lõuna-Eestile pakkusid konkurentsi I voorus Pärnu, Kuressaare ja Narva koos Ida-Virumaaga. Finaalis võistlesid tiitli eest Tartu koos Lõuna-Eestiga ja Narva koos Ida-Virumaaga. Võitlus on pingeline seetõttu, et Euroopa kultuuripealinna tiitel annab piirkonna loomeinimestele ainult üks kord elus võimaliku võimaluse korraldada Euroopa suurimat kultuurisündmust oma kodukohas, samuti toob see piirkonnale tähelepanu nii siseriiklikult kui välisriikidest ja sellest tulenevalt ka majanduslikku tulu – seda nii investeeringute näol piirkonda kui läbi kultuuripealinna külastama tulevate sise-ja välisturistide.
Mis on “Ellujäämise kunstid”?
Tartu koos Lõuna-Eestiga võitis Euroopa kultuuripealinna tiitli “Arts of Survival” ehk maakeeli “Ellujäämise kunstide” kontseptsiooniga.
Ellujäämise Kunstid kõnelevad inimmõjust kasvavale kliimakriisile, teravnenud ühiskondlikest pingetest ja vaimse tervise probleemidest, väiksemate linnade ja maakogukondade võitlusest püsimise ja uuenemise nimel.
Ellujäämise Kunstid on Tartu ja Lõuna-Eesti tulevikunägemus, mis väärtustab senisest enam loodust inimsuses, inimsust kunstides, kunste Euroopas ja Euroopat maailmas.
Kõik meie kultuuripealinna tegevused ja sündmused lähtuvad “Ellujäämise kunstide” väärtustest:
- loodushoidlikum linna- ja maakultuur,
- haritus ja leidlikkus,
- liikumine ja vaimne tervis,
- põlvkondade koosloome,
- paikkondlike omapärade esiletoomine,
- kriitiline ärksameelsus,
- valdkondadeülene regionaalne ja rahvusvaheline koostöö.
Euroopa kultuuripealinna tiitliaasta on vähemalt neli aastat kasvanud kultuuri-, kunsti-, ja haridusprogrammi ning turundustegevuste kõrgpunkt.
Kuidas valmistume tiiitliaastaks?
Euroopa Liidu suurima kultuurisündmuse ettevalmistamiseks ja piirkonna arengu vankri ette seadmiseks asutati mullu detsembris sihtasutus Tartu 2024.
Päris mitmed Lõuna-Eesti kultuurikorraldajad on töötanud juba põhjalikult läbi kandidatuuriraamatu, mille põhjal otsustas rahvusvaheline žürii anda meile Euroopa kultuuripealinna tiitli. Raamat, mis on aluseks ka kultuuripealinna ettevalmistustele, on nüüd loetav ka eestikeelsena Tartu 2024 kodulehel.
Kandidatuuriraamat sisaldab ka Tartu 2024 loovkontseptsiooni Ellujäämise Kunstid ning seda piltlikustavaid omanäolisi kultuuriprojekte. Raamatus on esitatud üle 30 projekti, mille edasi viimiseks alustas SA Tartu 2024 tänavu kevadel aastapikkust arendusprotsessi. See tähendab, et projektide eestvedajad valmistavad SA Tartu 2024 loomenõukogu ja mentorite toel ette põhjalikud projektiplaanid.
Käesoleva aasta sügisel hakkavad projektide meeskonnad vaatama ringi täiendavate partnerite järgi. Ühelt poolt otsivad partnereid projektide juhid, teisalt ootame Lõuna-Eesti kultuurikorraldajate kaasalöömist. Selleks tuleks lugeda Ellujäämise Kunstide kandidatuuriraamatut ning kui mõni esitatud projekt tekib inspiratsiooni ja koostöömõtteid, andke sellest märku Tartu 2024 tiimile. Kultuuripealinna meeskond viib osapooled kokku.
Lõuna-Eestisse on juba planeeritud suured regionaalsed Tartu 2024 tähtsündmused nagu Tartu Maailmaülikool, LEADER koostööprojektid Lõuna-Eesti kohalike väärtuste esiletoomiseks või Peipsi järve kunstitee. Ent samavõrd on raamatus esitatud projektide seas neid, mis pole oma partnerite võrgustikku veel lõpuni välja arendanud ja just nende puhul seisab sel sügisel ees partnerluste sõlmimine.
Kuidas jõuda Euroopa kultuuripealinna programmi aga juhul, kui oled Lõuna-Eesti kultuurikorraldaja, kel on Ellujäämise Kunstide kontseptsiooniga seonduv uuenduslik idee, mis ei haaku ühegi kandidatuuriraamatu projektiga? Siis tuleb olla tähelepanelik, sest ees seisavad järgmised ideekorjed ja projektikonkursid. Euroopa kultuuripealinnast osa võtvad Lõuna-Eesti omavalitsused hakkavad juba sel aastal valmistuma järgmiseks, 2022. aastal toimuvaks projektide taotlusvooruks. Sellele regionaalsete projektide taotlusvoorule eelnevad infopäevad maakondades ja Lõuna-Eesti omavalitsustes, ent soovitan juba praegu mõtlema hakata.
Oluline on tähele panna, et nii praegu arendusprotsessist osa võtvad kui edaspidi Tartu 2024 programmi pürgivad sündmused peavad haakuma Tartule ja Lõuna-Eestile Euroopa kultuuripealinna tiitli toonud väärtustega. Me otsime Euroopa kultuuripealinna programmi värskeid, väärtuspõhiseid tegevusi ja sündmuseid.
Käesoleva aasta suve hakul, nii kui koroona-piirangud lõdvenesid ja lubasid, on Tartu 2024 tiim kohtunud erinevate Lõuna-Eesti omavalitsuste volikogude ja komisjonidega, et arutada tulevasi koostööpõhimõtteid. Saan kinnitada, et huvi kultuuripealinna vastu on suur. Saadakse aru, kui suure kultuurist kantud arenguvõimaluse tiitlivõit on Lõuna-Eestile toonud.
Meie oma, Lõuna-Eesti maakondade inimesed, kuuluvad ka kultuuripealinna ettevalmistajate sekka. Nii esindab sihtasutuse Tartu 2024 nõukogus Lõuna-Eesti omavalitsusi Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Loomenõukogusse, mis annab nõu Euroopa kultuuripealinna programmimeeskonnale, kuuluvad Kagu-Eesti ettevõtlusvaldkonna nõustaja Kuldar Leis ning pärimusmuusik Mari Kalkun. Lisaks on ettevalmistustesse kaasatud maakondade arenduskeskuste või omavalitsusliitude kultuurijuhid.
Järjest enam saavad aja edenedes kultuuripealinna panustama hakata omavalitsuste kultuurijuhid ning avalike suhete ja turunduse eestvedajad. Selleks, et kultuuripealinna ettevalmistused käiksid ühte sammu, on iga Lõuna-Eesti omavalitsus otsustanud, kes on valla või linna kontaktisik Tartu 2024 meeskonnaga side pidamiseks.
Kevadel, napilt enne koroonast tingitud digielu, kohtus Lõuna-Eesti omavalitsuste kultuurikorraldajatega Euroopa kultuuripealinn Aarhus 2017 regionaalne koordinaator Lene Oster. Siiani kõlavad meeles tema öeldud sõnad: „Ühel hetkel on Lõuna-Eesti Euroopa keskmes ja te peate sellest hetkest maksimumi võtma. Muidugi toob see kaasa palju turiste, mis toob lisatulu majandusele. Kui te annate endast parima, siis saab teil olema maagiline aasta. See võimalus on üks kord elus.”
Annela Laaneots,
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator
Samal teemal:
