Juunis külastas lätlaste telekanali Vidzeme TV väike võttegrupp Lõuna-Eestit, et kokku panna reklaamfilm siinsetest kaunimatest paikadest, mida hakatakse näitama Lätis Vidzeme piirkonnas. Külastati Kambja, Nõo ja Elva valda.
Kambja vallas alustati filmimist Ülenurmes Eesti Põllumajandusmuuseumist. Edasi suunduti Kambja alevikku, kus filmiti kohalikku kirikut. Pühakojas esines Kambja segakoor Läte kahe lauluga (dirigent Saidi Tammeorg, koormeister Marika Odar).
Edasi liikus võttegrupp Pangodi looduskaitsealale, mis on väga populaarne puhkekoht Lõuna-Eestis.
Loodame, et ka Kambja valla rahvas millalgi seda reklaami näha saab!
Kambjas huvitas Vidzeme TV-d muu hulgas küsimus, miks nimetatakse Kambjat koorilaulu hälliks. Kuna seda ei ole enam ammu meelde tuletatud, siis anname kõigile selle kohta põhjalikuma ülevaate.
See lugu on tihedalt seotud hernhuutlaste ehk vennastekoguduste liikumisega Eestis. Nimelt saabusid need käsitöölised-jutlustajad 1720ndate lõpul Kambja lähistele ning Kambjast sai hernhuutluse keskus kogu 18. sajandiks. Lihtsate rahvalike ja liikuva meloodiaga laulude laulmine oli oluline osa nende rituaalidest. Kohalikud inimesed lõid heal meelel nende tegemistes kaasa. Mehed, naised ja lapsed laulsid vaheldumisi, pannes sellega aluse mitmehäälse koorilaulutraditsiooni tekkele. Nii on juba aastast 1785 andmed Kambja ja Kuuste palvemajades loodud lastekooridest. Mitmehäälse koori olemasolust Kambja kiriku juures on teated aastast 1794.
Aastatel 1810–1820 õpetas laulu ja noodilugemist hernhuutlane Georg Beck. Juba vähemalt 1835. aastast olid lauljatel ka noodilehed. Kambja koorilaul sai kuulsaks kogu Lõuna-Eestis ning 1860. aastate alguses kujunes Kambja kirikukoorist kihelkonnakoor. 1869. aastal toimunud I Eesti üldlaulupeol osales rongkäigus 51 koori seas ka Kambja meeskoor. 2009. aastal sammus Kambja segakoor Läte üldlaulupeol rongkäigu eesotsas kui vanim tegutsev koor Eestis ja Kambja koori laulja Margus Kriiva süütas Tallinnas üldlaulupeo tule.
Viimastel aastakümnetel on Kambja kihelkonna aladel tegutsenud sega-, nais-, mees-, laste-, poiste- ja mudilaskoorid.
AVE HUSSAR,
Kambja segakoori Läte koorivanem
