Looduskaitsekuul jagab keskkonnaamet aasta juhtmõtet „Meie lahendused on looduses“, mis rõhutab, et hoolimata tehnoloogia arengust sõltub inimkonna heaolu tervest ja toimivast loodusest. Keskkonnaamet meenutab, et elurikkuse hoidmiseks on lahendused meis endis.
„Loodusest saame kõik eluks vajaliku – toidu, vee, hapniku, materjalid ehituseks ja riieteks, kütused, ravimid, aga ka vaimseks terviseks vajaliku rahu ja vaikuse. Vaid kaitsealadel looduse hoidmisest ja kaitsmisest ei piisa. Me kõik saame oma igapäevaste valikute ja tegudega anda panuse elurikkuse heaks. Mõned näited sellest, kuidas igaüks saab loodust hoida, on Keskkonnaamet koondanud plakatile „Hoia, mida armastad!“ (PDF) – see on ka Eesti looduskaitse juubeliaasta tunnuslause,“ sõnas keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.
Niida vähem muru
Üks lihtne ja palju vastukaja saanud soovitus aiapidajale on jätta osa murust oma koduaias niitmata. Niitmata murulapid aitavad suurendada liigirikkust ja toetada tolmeldajaid. Mõnes metsikuma välimusega aianurgas saab ka naabrit ja möödakäijat elurikkuse hoidmisest – tähista niitmata rohulapp siltide „Hoian siin elurikkust!“ või „Ma ei ole laisk – hoian siin elurikkust!“ abil. Sildid, mille leiab keskkonnaameti kodulehelt ja Facebookist, saab igaüks ise välja printida ja kinnitada sobivale alusele oma aias. Oma hoiakuid saab väljendada ka sotsiaalmeedias, kasutades Facebooki profiilipildil looduskaitsekuu raami sõnumiga „Hoia, mida armastad!“.
Elurikkust väärtustav mõtteviis võiks koduaedadest jõuda ka avalikku ruumi. Kohalikud omavalitsused saavad kujundada haljasalasid nii, et mõnes paigas kasvavad niidutaimed, mis vajavad niitmist vaid paaril korral suve jooksul. Nii saame elurikkusele kaasa aidata ka linnaruumis ja tiheasustuses. Inspireerivaid näiteid leiab juba mõnestki Eesti piirkonnast.
Samal teemal saab kuulata ka Eesti loodusmuuseumi Öökulli akadeemia taskuhäälingut, kus vesteldakse bioloog Aveliina Helmiga sellest, kuidas saab igaüks olla looduskaitsja. Vestlusest sündinud üleskutse #minuruutmeeter kutsub kõiki jätma oma hoovis ühe murulapikese kevadel niitmata, et vaadata, kes seal elama hakkavad. Taskuhäälingut saab kuulata Spotifyst, Apple Podcastsist, Google Podcastsist ja loodusmuuseumi kodulehelt.
Looduskaitsekuul aitab keskkonnaamet õppida ja loodusele head teha. Näiteks saavad huvilised ennast proovile panna keskkonnaameti viktoriinidel. Kevadist Facebooki-postituste sarja „17 kevadist hetke“ kokkuvõttev viktoriin teeb nimeliselt tuttavaks igapäevaste kaaslastega looduses, sotsiaalmeedias tutvustatud liike saab otsida ka tähesegadikust. „Tore oli lugeda kommentaare ja saada lisatud piltide vahendusel aimu, kui kaugele on kevad eri Eesti piirkondades levinud,“ rääkis Leelo Kukk palju tagasisidet saadud kampaaniast. Kaitsealade päevaks valminud viktoriin „Hoia, mida armastad!“ on aga lihtne ja kiire kokkuvõte looduskaitsekuu vältel sotsiaalmeedias jagatud sõnumitest, sisaldab põnevaid teadmisi elurikkuse ja fakte meie rahvusparkide kohta.
Nii algaval nädalavahetusel kui ka edaspidi ootab keskkonnaamet tegema head Eesti loodusele. Üleskutse „110 paid Eesti loodusele“ kaudu jagatud mõtestatud tegude ja tulemuste jagamisest võivad inspiratsiooni ja indu leida teisedki.
Elurikkuse hoidmiseks:
- Teavita elurikkuse hoidmisest naabritki! Prindi välja silt “Hoian siin elurikkust! (PDF)” või “Ma ei ole laisk, hoian siin elurikkust! (PDF)”
- Õpi tundma liikidele olulisi elupaiku, et osata neid märgata ja hoida.
- Niida harvem muru! Vähem kasutatavates aia osades eelista suvist heinategu.
- Kasvata peenras, rõdukastis ja aiaservades rohkelt ja pikalt õitsevaid taimi, need pakuvad toitu mesilastele, kimalastele ja liblikatele.
- Korja loodusest meie niiduliikide seemneid ning kasvata neid oma aias. Iga ruutmeeter kodumaiste õitsevate lilledega on tükike meie oma loodust.
- Paigalda aeda lindude pesakaste ja putukahotelle.
- Elurikkust soosib niitmata aianurk, kõdunev puutüvi, vana kiviaed, lehehunnik, oksakuhil ja sammaldunud kivi
- Hoia väikseid veesilmasid – lombid, tiigid, kraavid, ojakesed on olulised paljudele liikidele nii elupaigana kui joogikohana.
- Põõsad ja hekid pakuvad lindudele pesitsus- ja varjepaiku.
- Kasuta sünteetiliste taimekaitsevahendite asemel looduslikke, nt nõgesevett.
- Ära sõdi umbrohuga seal, kus see sind ei sega – naat, võilill, ohakas ning paljud teised tülikaks peetud liigid on tolmeldajatele ja teistele putukatele väga olulised.
