Mida teha, et ka laste hambad kriisist tervena välja tuleks?

1538

Praeguse eriolukorra tõttu on enamik Eesti lapsi hommikust õhtuni kodus, mistõttu on kindlat päevarežiimi oluliselt raskem hoida. Suukool annab nõu, mida teha selleks, et ka laste hambad kogu maad vaevavast kriisist tervena välja tuleksid.

Suukool on haigekassa ja hambaarstide liidu koostöös sündinud projekt, mis seisab hea selle eest, et Eesti laste hambad oleksid terved. Meie saame nõu anda, kuid tegutseda tuleb lastel ja nende vanematel endil. Hammaste tervena hoidmises pole midagi keerulist, on lihtsad reeglid, mida tasub teada ja järgida. Eriti oluline on kodune ennetustöö praegusel ajal, mil koroonaviiruse levikuohu tõttu ei ole võimalik hambaarsti juures käia, välja arvatud ainult esmaabi saamiseks.

Järgnevalt räägingi nendest reeglitest ja toon välja mõned nipid, mida rakendades teed hammastele head.

1. Toitu tervislikult.

Võib kõlada kulunult, aga lisaks üldisele tervisele on see ka hammaste tervise seisukohast väga oluline. Tähtis on, et nii lapsed kui ka meie, täiskasvanud, ainult saiatoodetest kõhtu täis ei sööks ja magusaga oma isu ei rikuks. Miks on magus hammastele halb? Nii nagu me ise, saavad ka suus elutsevad mikroobid suhkrust palju energiat, mille tagajärjel toodavad nad pikka aega hapet. See omakorda muudab hambaemaili nõrgemaks. Just seepärast on pulga- ja lutsukommid hammastele kõige kahjulikumad maiustused, kuna suhkur on pikalt suus ja annab mikroobidele jõudu juurde. 

Paljud valmistooted, mis on küll näiliselt tervislikud, sisaldavad hulgaliselt peidetud suhkruid. Ka eestlaste seas populaarsed kohukesed, magustatud jogurtid, mahlajoogid jms sisaldavad sama palju suhkrut kui suhkrurikkad magustoidud. Pooleliitrises karastusjoogis võib lisatud suhkruid olla kuni 65 grammi ehk 13 teelusikatäit! Kas paneksime 13 teelusikatäit suhkrut vee sisse, segaksime läbi ja jooksime ära? Ilmselt mitte. Siit algabki teadlikkus ja oskus teha õigeid valikuid.

Seega, ole teadlik ja pea magusaga piiri. Veel enam, ole oma toitumisega lapsele eeskujuks. Võimalusel väldi toitudesse, jookidesse suhkru, mee või siirupi lisamist. Väikelaste vanematel soovitan maiustused asendada töötlemata köögiviljade, näiteks porgandi, kapsa ja kaalikaga – need aitavad treenida ka lapse suulihaseid. Pea meeles, et imiku- ja väikelapseiga on oluline harjumuste ning maitse-eelistuste kujundamise aeg.

2. Janu korral joo vett.

Igal ajal joomiseks sobib ainult ilma lisanditeta puhas vesi. Kõiki teisi jooke tarvita söögikorra ajal, sest igasugune muu jook – piim, smuuti, mahl (isegi kodune õuna-, ploomi- või muu mahl, kuhu ei ole lisatud ühtegi grammi suhkrut) – on hammaste jaoks nagu uus söögikord. Kui hambad peavad liiga sagedasti võitlema happerünnakuga, ei ole neil piisavalt aega, et suus olevat keskkonda neutraliseerida.

3. Jäta söögikordade vahele kolm tundi pausi.

Mikroobid saavad hammaste nõrgestamiseks energiat meie toidust. Selleks, et hambakude saaks oma tugevuse taastada, peabki pidama söögikordade vahel mõnetunnise pausi. Pausi jooksul ei tohiks tarbida midagi muud peale puhta vee. Väikelaste puhul on söögikordade vahel kahe-kolmetunnist pausi raskem pidada, aga see on väga oluline. Kui laps soovib sel ajal midagi näksida, siis tulekski talle selgitada, et praegu hambad puhkavad. 

4. Pese hambaid kaks korda päevas.

Seda reeglit teame kõik, kuid teadmisest üksi ei piisa, vaid tuleb ka tegutseda. Veel enam, täiskasvanutena saame oma suuhügieeni harjumustega olla lastele eeskujuks. Alates hetkest, mil lapsele esimene piimahammas suhu ilmub, peab hambapesu saama argirutiini loomulikuks osaks. Kontrolli lapse hambapesu kvaliteeti ja pese ühel korral päevas tema hambad üle seni, kuni laps saab kooliealiseks. Alles siis on tema käeline motoorika ja ruumiline mõtlemine piisavalt arenenud, et ta suudab hambad ise korralikult puhtaks pesta.

Läbi aegade on emad-isad püüdnud väikelapsi hambaid pesema saada keelitamise, meelitamise ja mustkunstitrikkidega. Sujuvamaks ja mõnusamaks hambapesuks soovitan proovida www.suukool.ee lehelt leitavaid nippe. 

Väga oluline on kinnipidada hambapesurutiinist. Seda ka siis, kui päev on olnud pikk ja väsitav. Mida kindlam on rutiin, seda vähem laps protesteerib.Suukooli kodulehelt saab välja printida ka Suukooli hambakalendri, riputada näiteks vannitoa seinale, et linnukesega ära märkida, kui hommikune või õhtune hambapesu on tehtud.

Parim kaaslane hambapesuks on Suukooli hambapesulaul, mille autor ja esitaja on Stig Rästa. Hambapesulaul on nii pikk, kui üks hambapesu olema peab. Oleme saanud tagasisidet, et laulul on tõesti võluvägi ja see on aidanud paljude väikelaste suid hambapesuks avada. Praeguse seisuga on eestikeelset laulu Youtube’is vaadatud juba üle miljoni korra ja statistika näitab, et vaadatavus kasvab hüppeliselt hommikul ja õhtul. Sellest saame järeldada, et laul täidab oma eesmärki. Hambapesulaulu noodid on saadaval Suukooli kodulehel ja Facebooki lehel. Hambapesulaul on olemas ka vene ja inglise keeles.

Kuna praeguses eriolukorras veedavad pered palju aega kodus, on see ideaalne aeg nii enda kui ka laste harjumuste üle vaatamiseks ja vajadusel korrigeerimiseks. Kõige tähtsam on teha kahte asja: korralikult hambaid pesta ja toidukordade vahel mitte näksida. Lisaks toiduosakeste ja hambakatu eemaldamisele aitab korralik hambapesu ära hoida ka muid haigusi, mida viiruste ja bakterite organismi sattumine põhjustada võib.

Raudset tervist ja säravat naeratust!

Kati Vald 
hambaarst, Suukooli koordinaator 

Kino maale
EelmineVastuvõtt Kambja kooli
JärgmineTormihoiatus reede ööseks