Maastikupõlengute arvu kiire kasv viimastel nädalatel viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeamet kehtestab tuleohtliku aja kogu Eesti territooriumil alates 27. märtsist.
Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe sõnul tuleb looduses lõket tehes või grillides olla äärmiselt ettevaatlik, sest isegi väike eksimus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua rängad tagajärjed.
„Unarusse jäetud lõkkest võib väga lihtsasti alguse saada tulekahju, mis on ohuks nii loodusele kui ka inimestele ja nende kodudele. Tuul puhub lõkke kiiresti laiali, tuli levib kuiva maapinna tõttu väga kiiresti ja nii võib puhkeda ulatuslik maastikupõleng, mille kontrolli alla saamine on väga raske,“ ütles Tagne Tähe.
Lükakem grillimine edasi
Koroonaviiruse leviku tõttu kehtib Eestis praegu eriolukord ning inimestel on keelatud kogunemised. Liikuda tohib ainult oma perekonnaga, vältides teisi kontakte, või maksimaalselt kahekaupa, jälgides seejuures, et distants teistega oleks vähemalt kaks meetrit. Eriolukorra nõudeid arvestades on mõistlik ka grillimine ja looduses aja veetmine jätta tulevikku, kui piirangud on lõppenud.
Kahe nädalaga 65 maastikupõlengut
Viimase kahe nädala jooksul on Eestis toimunud 65 metsa- ja maastikutulekahju, neist mitmed on olnud ulatuslikud. Soojad ilmad viitavad sellele, et tulekahjude arv maastikul on kiirelt kasvamas.
Kus, millal ja kuidas tohib tuld teha?
Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib.
Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tuleb tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.
Päästeamet tuletab meelde, et kulu põletamine on keelatud aastaringselt!
Lõkketegemise meelespea:
- Lõkke tegemisel veendu, et lõkkekoht on põlevast materjalist puhastatud, hoonetest piisaval kaugusel ja tule tegemisega ei kaasne tuleohtu loodusele.
- Lõket tee vaid vaikse tuulega ja tuleohu vältimiseks jälgi tule tegemisel või grillimisel tuule suunda, et sädemed ei lendaks hoonele, metsale või põlevmaterjalile
- Koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit
- Tuleohtlikul ajal peab lõke olema metsast vähemalt 20 meetri kaugusel
- Alla 1 meetrise läbimõõduga lõke peab olema vähemalt 8 meetri kaugusel mistahes hoonest või põlevmaterjali hoiukohast (puukuurist vmt)
- Suurem kui 1 meetrise läbimõõduga lõke peab asuma mistahes hoonest või põlevamaterjali hoiukohast 15 meetri kaugusel
- Lõkke tegemisel hoia käepärast tulekustutusvahend (näiteks ämber veega, tulekustuti vm)
- Enne lõkkekohast lahkumist veendu, et lõke oleks täielikult kustunud.
Täpsemat infot tuletegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524 või lugeda päästeameti ennetuslehelt www.kodutuleohutuks.ee.
Tule- ja keskkonnaohutuse nõuete rikkumise eest võivad päästeameti või keskkonnainspektsiooni inspektorid süüdlast karistada kuni 1200 euro suuruse rahatrahviga.
