Aasta lõpus leppisime meie, Kuuste kooli seitsmenda ja kaheksanda klassi õpilased kokku, et ei tee jõuludeks loosipakke, vaid aitame endast nõrgemaid – sel korral Tartu koduta loomi.
Ostsime loosipakkide raha eest loomatoitu ja pidasime plaani koertele-kassidele külla minna. Märtsi esimesel päeval saigi meie plaan teoks.
Nüüd on Sinul, hea lugeja, võimalus meiega loomade varjupaika külastada.
Kell on pool üks. Täna ongi see päev, kui me sõidame kingitustega varjupaika. Oleme just ära söönud koolilõuna, tõstame veel viimased kingid autosse ja asume teele. Autosõit läheb ruttu, räägime nii muusikast kui ka Eesti Rahva Muuseumist.
Juba paistabki ennist jutuks olnud ERM-i uhke hoone. Veidi veel sõita ja olemegi kohal. Hüppame üle poriloikude ja tõstame kingitused autolt maha. Viime kiirelt kingid tuppa, sest õues on vihmane.
Külaliste raamat laual oota meie nimesid. Need ta ka saab. Meid võtab vastu varjupaiga töötaja, kes teeb meiega jalutuskäigu õues. Külastame ka kahte kassimaja, kus räägitakse meile, kuidas varjupaik end majandab ja kuidas loomad siia satuvad.
Kiisud imetletud, lähme õue ja vaatame ka koerad üle. Üht sõbralikku koera lubatakse paitada. Edastan ka õpetaja Imbi paitused. Meile tuletatakse meelde, kuidas võõrale koerale läheneda ja teda puudutada ning mida teha siis, kui tänaval võõras koer ründama peaks.
Olemegi oma ringkäigu lõppu jõudnud. Saame kaasa voldikud koolis jagamiseks.
Täname ja asume koduteele. Peagi oleme õnnelikult koolis tagasi ja lähme tööõpetuse tundi. Hinges on hea tunne, et saime natukenegi maailma paremaks muuta.
Aitäh, hea lugeja, et meiega kaasa tulid – loodetavasti oli sul tore.
Kaisa Meus