Riigikohus otsustas jätta rahuldamata Kambja Vallavolikogu ja Ülenurme Vallavolikogu 20. juuli 2017. a taotlus tunnistada Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 101 „Kambja valla ja Ülenurme valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ § 1 lõiked 1 ja 2 ning § 4 põhiseadusvastaseks ja § 2 lõige 1 kehtetuks.
Kohtu kolleegium on seisukohal, et Vabariigi Valitsus järgis Kambja ja Ülenurme valla haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustamisel seadusest tulenevaid nõudeid. Kolleegium märgib, et ei hinda praeguses kohtuasjas seda, kas mõni muu võimalus Kambja valla haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks oleks olnud otstarbekam haldusreformi eesmärgi saavutamiseks või toonud kaasa positiivsema mõju.
Valitsus hindas mitmeid võimalusi Kambja valla haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning põhjendas, arvestades mõju Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses toodud asjaoludele, miks valis selleks ühinemise Ülenurme vallaga. Vabariigi Valitsus käsitles määruse seletuskirjas Kambja ja Ülenurme vallavolikogude negatiivsetes arvamustes esitatud põhjendusi ning selgitas, miks need põhjendused ühinemise negatiivse mõju kohta ei olnud piisavalt kaalukad, et menetlus lõpetada. Vabariigi Valitsus asus seisukohale, et arvestades ühinemise mõju olulistele asjaoludele nende kogumis, ei kaalunud negatiivses arvamuses esitatud põhjendused üles ühinemisega saavutatavat kasu haldusreformi eesmärgi saavutamisele.
Ülenurme ja Kambja vald olid taotluses seisukohal, et määruse andmisel ei ole järgitud põhiseaduslikke tagatisi täpsustavaid seadusesätteid, samuti on koheldud omavalitsusüksusi ebavõrdselt. Sundühendamine riivab Kambja ja Ülenurme valla enesekorraldusõigust tõsiselt, kuna lõpetab nende õigussubjektsuse, jättes seejuures nõuetekohaselt arvestamata Kambja ja Ülenurme vallavolikogude ja elanike arvamuse.
Taotlejad leidsid, et elanike arv ei ole sundühendamise otsustamisel määrav. Vabariigi Valitsusel on sundühendamise otsustamisel haldusreformiseadusest (HRS) tulenev ulatuslik kaalutlusruum. Sundühendamisel peab olema positiivne mõju, lähtudes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses nimetatud asjaoludest ning see peab olema otstarbekas ja vajalik Kambja valla ja Ülenurme valla võimekuse tagamiseks. HRS-i järgi on sundühendamine õigustatud vaid siis, kui sellel on positiivne mõju ka Ülenurme valla jaoks.
Vallad olid taotluses veendunud, et Vabariigi Valitsus on Kambja ja Ülenurme valdade ühendamisel rikkunud põhjendamiskohustust ja kaalutlusõigust, kuna ei ole põhjendanud, kuidas on sundühendamine on vajalik ja otstarbekas Kambja ning Ülenurme valla haldusvõimekuse tagamiseks.
Valitsus põhjendab seda, miks on sundühendamine vajalik Kambja valla võimekuse tagamiseks ning kuidas see avaldab positiivset mõju Kambja vallale, kuid ei ole käsitletud sundühendamise vajadust Ülenurme valla seisukohast. Seletuskirjas on üksnes mööndud, et Ülenurme vallale puudub negatiivne mõju. Määruse põhjendused sundühendamise mõjude kohta on napid, need ei ole tõendatud konkreetsete uuringutega ega arvesta Kambja valla ja Ülenurme vallaga seotud asjaoludega. Põhjendused tuginevad üldisel eeldusel, et suurem omavalitsusüksus on parem. Samuti on määruse põhjendused koostatud tagantjärele, mistõttu ei pruugi need kajastada Vabariigi Valitsuse tegelikke kaalutlusi. Kohtulikult kontrollitavad põhjendused piirduvad 15. juuni 2017. a protokollilise otsuse seletuskirjaga, mis ei ole piisavad. Ka Vabariigi Valitsuse vastused taotlejate negatiivsetele arvamustele on napid ega tugine faktidele, märgitud on üksnes, et taotlejad ei ole esitanud argumenteeritult ühinemise negatiivset mõju või põhjendusi. Korduvalt on viidatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadusele, mille järgi peab moodustatav Kambja vald tagama teenuste kättesaadavuse varasemaga samal tasemel. “See on deklaratiivne säte, mis ei anna omavalitsusüksusele ega selle elanikele garantiisid,” leiavad vallad.
Vastuseks taotlejate seisukohale, et Vabariigi Valitsus on Kambja valda kohelnud meelevaldselt ebavõrdselt [väiksema elanike arvuga Loksa linn sai erandina sundliitmisest vabaks – toim.], märgib riigikohus, et seaduse nõuetega kooskõlas oleva omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmine ei ole meelevaldne ebavõrdne kohtlemine ainuüksi põhjusel, et Vabariigi Valitsus otsustab jätta mõne teise omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmata. Samuti ei saa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks pidada seda, kui riik ei korda võimalikku viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul.
Kronoloogia
07.2016 – Riigikogu võttis 7. juunil 2016. a vastu haldusreformi seaduse (HRS), mis jõustus 1. juulil 2016.
02.2017 – Tuginedes HRS-le, mille järgi alla 5000 elanikuga omavalitsuse võib sundliita teise omavalitusega, algatas Vabariigi Valitsus Kambja valla ja Ülenurme valla haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise. 15. veebruaril 2017 tegi Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse nimel Kambja vallale ja Ülenurme vallale ettepaneku ühineda uueks haldusüksuseks Tartu maakonna koosseisus nimega Kambja vald (pindala 275,6 km2 ja 10 035 elanikku).
Kambja Vallavolikogu ja Ülenurme Vallavolikogu esitasid Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohta Tartu maavanemale negatiivse arvamuse.
15. juuni 2017. a istungil tegi Vabariigi Valitsus protokollilise otsuse nr 27, mille punkti 3.9 kohaselt otsustas jätkata haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise menetlust Kambja valla ühendamiseks Ülenurme vallaga ning määrata moodustuva omavalitsusüksuse nimeks Kambja vald.
22. juunil 2017. a – Vabariigi Valitsus võttis vastu määruse nr 101 „Kambja valla ja Ülenurme valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ (edaspidi määrus). Määruse § 1 lõike 1 järgi moodustatakse Kambja valla ja Ülenurme valla ühinemise teel uus haldusüksus, mis sama paragrahvi teise lõike kohaselt hakkab kandma nime Kambja vald. Määruse § 5 lõike 2 kohaselt jõustuvad määruse § 1 lõiked 1 ja 2 moodustatava Kambja valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
20. juulil 2017 esitasid Kambja Vallavolikogu ja Ülenurme Vallavolikogu Riigikohtule ühise taotluse, milles palusid tunnistada määrus põhiseaduse (PS) §-dega 154 ja 158 vastuolus olevaks ning kehtetuks. 11. augustil 2017. a esitasid Kambja Vallavolikogu ja Ülenurme Vallavolikogu Riigikohtule täiendatud taotluse, milles palusid alternatiivina tunnistada määruse § 1 lõiked 1 ja 2 ning § 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja § 2 lõige 1 kehtetuks.
Reede, 13.10.2017 – Riigikohus otsustas, et Kambja valla ja Ülenurme valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisel järgis Vabariigi Valitsus seaduse nõudeid ning määruse ei ole põhiseadusega vastuolus. Tuginedes põhiseaduse järelevalvemenetluse seaduse § 15 lõike 1 punktile 6, jätab kolleegium Kambja Vallavolikogu ja Ülenurme Vallavolikogu taotluse rahuldamata.
