Avalik kiri
Kambja valla sundliitmise hirmud
1978. aastal liideti käsukorras heade kavatsustega Vambola kolhoos Kambja sovhoosiga ja moodustus praeguste Kambja valla piiridega majand. 1985. aastaks olid suureks ühendatud endisest üle keskmise Kambja sovhoosist järel riismed. Kambjapoolne osa veel toimis, kuid korralikust Vambola kolhoosist ei olnud midagi järel. Ääremaaks jäänud piirkonnast olid lahkunud ja lahkumas vähegi tegusad inimesed, suurmajandi ajal ei olnud ehitatud mitte üht hoonet, teed, mitte midagi. See, mis oli, lasti laguneda, sest suurem Kambja sovhoos ei saanud iseendagagi hakkama.
Pilt praeguses Kuuste kandis kujunes 5 aastaga tröös-tituks, ääremaastumine ja kogukonna lagunemine toimus väga kiiresti, inimesed otsisid lihtsalt paremaid kohti, asemele tulid „linnast välja saadetud õnneotsijad”.
1986. aastal otsustati viga tunnistada ja jagada suur Kambja sovhoos ning Vambola kolhoos tagasi teha. Toonase aja kohta enneolematu otsus terve suure NL jaoks, sest siiani oli majandeid ainult liidetud. Peale seda hakkasid mõlemad piirkonnad uuesti arenema, kuni riigikord muutus.
Edaspidi jäime ühte valda. Ühtseks sulamine on alles praeguseks lõppenud, nüüd tunneme end täielikult Kambja vallana, mille elanike mured on valla mured. Oleme läbi elanud aja, mil meie kogukonda justkui ei olnud olemaski, sellist ääremaad ei soovi oma vaenlasele ka. Võib-olla tundub endiste majandite ja praeguste valdade võrdlus kohatu, kuid toona tegeldi inimeste elu probleemidega just majandite kontorites.
Kas tõesti ajalugu kordub, kõik toimub kampaania korras ja kohalikke inimesi ei kuula keegi.
Vahemaade liiga suureks kasvades ei tunnetata enam valda ega inimeste probleeme. Sunniviisiline valdade liitmine toob kaasa täpselt samasuguse olukorra, kus kaugel vallamajas osutatakse küll nn riiklikke teenuseid, kuid inimeste igapäevased mured ja rõõmud ei jõua enam valda kohale ja täisväärtuslik elu külades lihtsalt hääbub.
Meie ei ole nõus lõhkuma olukorda, kus näiteks:
– Kambja kirik on korras kui piltpostkaardil, kogudus töötab, noortele ei tule pähegi, et kunagi olid siin ainult varemed.
– Kambja kool koos staadioniga kiriku kõrval seisab nagu iseenesest mõista, kuigi mõne aja eest oli ka siin ainult viljapõld.
– Kuuste mõisakool, mille esimene juurdeehitus valmis 1965. aastal, sai teise tiiva lasteaia näol ja kooli hääbumine on peatatud.
– Kambja valla eelarvest leiavad toetamist ka sellised ettevõtmised nagu näiteks Kuuste kohvikklubi, pensionäride klubi Tammeke, Kambja laulu-ja mänguselts, Kuuste naiskoor, naisrahvatantsurühm Vikertiimer, Vana-Kuuste naisselts MTÜ, Kuuste seltsimaja, klubi 60+, Kuuste spordiklubi Hekumen.
– 2017. aastal on sotsiaaltoetuste määrad:
-
sünnitoetus 500 eurot;
-
alushariduse toetus 65 eurot;
-
kooliminekutoetus 65 eurot;
-
kooli lõpetamise toetus 65 eurot;
-
üliõpilastoetus kuni 35 eurot kuus;
-
eakate inimeste sünnipäevatoetus 30 eurot;
-
Tšernobõli veterani toetus 25 eurot kuus;
-
sõjaveterani toetus 95 eurot;
-
eakate küttetoetus 30 eurot;
-
matusetoetus 200 eurot;
-
täiendav kütusetoetus kuni 65 eurot;
-
hooldajatoetuse määr 30 eurot;
-
rehabilitatsioonitoetus kuni 50 eurot aastas.
– Kiusliku maaomanikuga käib kohut vald, mitte tagumised naabrid ise, ka tagumised tahavad õhtuks koju ja hommikul tööle, nende mure on ka valla mure.
– Hommikul peale tuisku on palju kordi juhtunud, et kodutee on juba lahti lükatud, aga riigimaanteelt hommikul läbimurdnuna avastad õhtul koju pöördudes, et sahk pole ikka veel suurele teele jõudnud, ju ei hoolita või on lihtsalt JOKK.
– Riigimaantee remondi käigus saime kergliiklustee, tänavavalgustuse – naabrid aga millegi pärast ei saanud.
– Oleme saanud vallasised peamised suured teed must-katte alla, unistuste unistus, mida paljud naabrid veel unistavad.
– Koduteed on korras, nii ei pea keegi ööseks autot suure tee äärde jätma ja lõpuotsa jalgsi, kotid käeotsas vantsima.
Need on ainult mõned väga väikesed kuid üliolulised näited, mille kaudu oma valla üle uhke olla, vald toimib, inimestel on hea meel ja kõik on rahul.
Muidugi tehakse igapäevast rutiinset tööd, kuigi vallas alla 5000 elaniku, saadakse hakkama nii suurte tegudega kui ka igapäevaste nn teenuste pakkumisega ja kaugeleulatuvate investeerimisplaanidega.
Usume, et meie rahval jätkub südikust ja tarkust hoida meid kaitsvat kilpi – kohalikku omavalitsust, sest Kambja vald on kohalikele inimestele vajalik ja võimalik.
Oleme vastu Kambja valla kaotamisele läbi sundliitmise.
Kambja vallavolikogu liige Vahur Järv
Vahur Järv kogub avalikule kirjale toetusallkirju
Vallavolikogu liige Vahur Järv annab teada, et kõigil Kambja valla elanikel on võimalik toetada eeltoodud avalikku kirja omapoolse allkirjaga, mida saab anda Kambja vallamajas, Kambja koolis, Kambja raamatukogus, Kambja lasteaias, Kambja perearstikeskuses, Kuuste koolis, Aarike hooldekodus, Unipiha koolis, Kammeri koolis, Kambja hoiu-laenuühistus, Kambja koguduses, koolilaste bussides, postiljonide Meeli Paulsoni ning Kerstin Roosi juures ja ka veebiaadressil www.petitsioon.ee.
Vabariigi Valitsus on võtnud seisukoha, et Kambja valla ja Ülenurme valla ühinemise teel moodustatakse uus haldusüksus. Ettepaneku osas peab Kambja vald omapoolse poolt või vastu arvamuse esitama hiljemalt 15. maiks 2017.
Vahur Järv loodab, et Vabariigi Valitsus arvestab otsustamisel ka kohaliku rahva arvamust ja selle kinnituseks antud allkirju.
E-post sepasoodi@hot.ee
tel +372 509 1117