0.9 C
Kambja
Neljapäev, 21.11.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivLaadal vuras vokk ja mängis viiul

Laadal vuras vokk ja mängis viiul

Viiuldav poiss ja vokki ketrav naine.

GALERII
Fotod: Eha Jakobson

Kui ma sügismustast pimedusest, viimasel esmaspäeval enne jõuluvahaega, valgesse ja soojaks köetud koolimajja jõuan, on Unipiha kooli jõululaat juba alanud.

Küpsetiste lõhnad täidavad mõlemad klassitoad. Laadalised on kogu oma hea ja parema müügiks laudadele välja pannud ning ootavad nüüd ostjaid. Silmade ees võtab kirjuks: nii palju kreemiga kaunistatuid vahvleid, piparkooke, oma küpsetatud kooke ja enda valmistatuid kompvekke pole ma ammu näinud.

Miku (1. kl) isa Jan kirjutab veel kiiruga söögitoas hinnasildile rohelise markeriga „Pööripäeva vihad“ ja viib siis ka need klassituppa.

Jõululaat langeb kokku teist aastat Pangodimail elavate lastekirjaniku Aidi ja tema abikaasast kunstniku Ott Valliku uue lasteraamatu esitlemisega.

Aidi Vallik loebki ette raamatust mõned toredad luuletused. Räägib nende tekkelood, ka karuga kohtumise Luke teel. Iga huviline saab ise vaadata Oti joonistatuid pilte ning lugeda Aidi muhedaid lastevärsse.

„See on tore ja naljakas raamat,“ ütleb mulle pärast raamatu esitlemist Tõnise (4. kl) ja Aleksi (2. kl) poisi ema Lichettey. „Saime mehega mõlemad naerda.“

Et laadal oldud aega heaperemehelikult kasutada, on Anaril, Joosepi (2. kl) emal kaasas vokk. Pühad on tulemas ning koeravillast sokid peavad selleks ajaks valmis saama. Nii vurabki tagumises klassitoas vokk ja tuletab meelde möödunuid aegu.

„Kuidas seda kutsutakse?“ küsib Edwardi (4. kl) ema Teele ja näitab näpuga. „Värten,“ lausub Anari ja tallab vokilauda edasi. „Veere, värten vurinaga, hoogu sulle annan ma..“ ümisen ma lapseeas tuttavat viisi vokiga kaasa.

Kui klassitoas laada melu sekka Miku (1. kl) viiulihelid kostma hakkavad, tunnen ma ära aastaid tagasi Unipiha koolis õpitud jõululaulud. „Tasa, tasa“, „Üle lume lageda“, „Jõulutaadi ootel“. Tekib tahtmine neid koos viiluliga kaasa laulda.

Pärast kolme laadatundi, kui enamuses kookidest ja küpsetistest on müüdud, kui ka kaks väikest istepinki on uue omaniku leidnud, kustuvad kuusel tuled. Homme ootab ees kooli jõulupidu ning jõuluvana tulek. Aasta oodatumad pühad on käes.

Lembit Jakobson

 

Loetumad