Kambja koolis jätkatakse olümpiamängude korraldamise traditsiooni ja kutsutakse lõppeva õppeaasta eelviimasel päeval meeleolukasse võistlustulle nii kõik oma õpilased kui külalisvõistlejad Kuustest.
Tänavust olümpiaspordipüha tutvustas selle korraldusjuht, kehalise kasvatuse õpetaja Katre Pind:
„Oma kooli traditsioone jätkates on tulekul neljandad Kambja kooliolümpiamängud, mis toimuvad 2. juunil. Järjekordselt on konkurentsi pakkuma kutsutud naaberkool Kuustest.
Olümpiamängudeks valmistumise perioodil korraldati lastele erinevad konkursid joonistamises ja omaloomingus. Külas käis nii Eesti spordimuuseum kui tuntud tippsportlane Jaak Mae.
Neljanda Kambja kooliolümpia maskotiks osutus ahv.
Õpilased on jaotatud eri riikide võistkondadesse ning neid juhendama on valitud õpetajad. Kõik alad on meeskondlikud. Igal riigil on ülesanne end tutvustada, mõelda välja ühtne vorm ja valmistada stend ning olümpiatort. Ka tänavu luuakse olümpiaküla – selleks peavad õpilased muretsema teki või telgi –, kus ühiselt oma koondislastega puhata ning einestada.
Tänavuste Kambja kooliolümpiamängude aladeks on discgolf, käsikutega paigalt kaugushüpe, paku heide, sõudeergomeeter, mammutijaht ja viimase mehe jooks.“
Katre Pind märgib, et Kambja kooli neljandaid kooliolümpiamänge oodatakse põnevusega. Ta loodab ka, et sündmusele koguneb rohkelt spordihuvilist publikut.
Kirevat ja põnevat nii spordist kui sportlastest
Noortele ei tähenda kooliolümpiamängudeks valmistumine üksnes spordisaalis või jooksurajal rassimist, vaid ka tutvumist olümpiaajaloo ja Eestit esindanud sportlaste saavutustega.
Tartus asuva Eesti spordimuuseumi teadur Rait Männik ja peavarahoidja Kaarel Antons kirjeldasid kõigi kooliastmete õpilastele antud tundides nii kehakultuuri kui olümpialiikumise tekke- ja arenemisloo värvikaid sündmusi.
Et oma ettekandele mõjujõudu lisada, olid muuseumitöötajad kaasa võtnud kasti, milles peitus valik väga omapäraseid eksponaate – nimekate sportlaste võistlus- või treeningjalatseid. Kambja koolipere pilkude ette jõudis näiteks see kummik, mida purjetaja Tõnu Tõniste kandis talle hõbemedali kinkinud 1988. aasta Sõuli olümpiamängudel. Spordimuuseumi esindajad rääkisid huvitavaid ja ilmekaid lugusid, mis olid inspireeritud nendest jalatsitest, millega on treeninud või võistelnud Heiki Nabi, Kaia Kanepi, Rasmus Mägi, Gert Kullamäe, Ragnar Klavan… Eriliselt suursugusena mõjus saabas, mida Alar Sikk kandis Mount Everseti mäetipu vallutamisel ja tõeliselt suur oli Martin Müürsepa jalats – nr 53(!).
Spordimuuseumi hoidlatest olid laenatud ka infoküllased stendid, millega nii Kambja kui Kuuste koolis tutvustati nimekamaid olümpiasangareid ja ausa mängu põhimõtteid.
Õpilaste olümpiateadmiste taset aitas mõõta spordimuuseumi tore mälumäng.
Toivo Ärtis