On rõõm näha, et kevade saabumisega täituvad meie linnatänavad kaherattaliste sõpradega. Pika ja pimeda talve tõttu kipub aga juhtuma, et autojuhtide jaoks tunduvad kaherattalised teedel esialgu ootamatud ja ka jalgratturid on mõned põhitõed ära unustanud. Kordame need üle!
Kahjuks näitab statistika, et just kevaditi, kui rattateed lumest puhtad ja ratturid emotsioonidest ja energiast pakatamas, juhtub õnnetusi jalgratturitega tavapärasest enam. Möödunud aastal juhtus Tartumaal jalgratturitega 29 liiklusõnnetust. Paraku on ka sel aastal juhtunud juba 2 liiklusõnnetust ja mõlema õnnetuse põhjustajaks oli autojuht. Viimane õnnetus juhtus aprilli alguses, kui maja sisehoovist väljasõitev autojuht riivas mööda kõnniteed liikuvat jalgratturit, kes sai ka kergemaid vigastusi. Jalgratta turvatoolis oli ka väikelaps, kes oli nõuetekohaselt kinnitatud ja kandis kiivrit. Õnneks laps õnnetuses viga ei saanud.
Vältimaks liiklusõnnetusi ratturi ja autojuhi vahel, tuleks oma teadmisi ning oskusi värskendada. Esmalt enne sõitu kontrollida, kas jalgratta pidurid ja signaalkell on endiselt töökorras ja toimivad. Et ratas kaasliiklejate jaoks nähtav oleks, peab sel ees olema valge ja taga punane tuli ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Sõites pimedal ajal või halva nähtavuse tingimustes peavad ratta esi- ja tagatuli olema sisse lülitatud. Et ka ise märkamatuks mitte jääda, on mõistlik ise samuti sõites kanda ohutusvesti või helkurmaterjaliga varustatud erksavärvilist riietust.
Laste ohutust silmas pidades on kehtestatud nõue, et alla 16-aastased lapsed peavad teel jalgrattaga sõites kandma jalgratturikiivrit. Samuti peab sobiv kiiver olema näiteks jalgrattaistmel või –haagises sõidutatavatel lastel. Kuigi seadus ei nõua vanemal kui 16 aastasel inimesel kaitsva kiivri kandmist, on äärmiselt vajalik seda teha ka vanematel, kes samas saavad kaitsta ennast ja olla ka eeskujuks väiksematele liiklejatele.
Ratturite, rulluisutajate ja ka teiste kergliiklejate jaoks on ohutul liikumisel tähtis, et avatud oleks kõik meeled. Kõrvaklappidest muusika kuulamine või ninapidi nutitelefonis surfamine lõikab aga liikleja ümbritsevast ära ja seega on oluline, et klapid ja telefonid liiklusest eemale jääks.
Lastele tasub kodus põhilised liiklusreeglid üle korrata.
Iseseisvalt sõiduteel liigeldes peab jalgrattur olema vähemalt 10-aastane. 10-15-aastane jalgrattur peab selleks omama ka vastavat juhiluba. Liiklusseaduse kohaselt on lubatud lapsevanema järelevalve all sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt 8-aastasel lapsel. Sel juhul ei ole lapsel juhiluba nõutav, kuid lapsevanem peab oskama valida ohutuks rattasõiduks sobiva liikluskeskkonna ning vastutab ka lapse ohutuse ja liikluses õige käitumise eest.
Juhin tähelepanu asjaolule, et sõidutee ületamisel ülekäigurajal ei ole jalgrattur võrdsustatud jalakäijaga. Kui mootorsõiduki juht on kohustatud ülekäigurajal jalakäijale teed andma, siis jalgrattaga sõitva liikleja suhtes mootorsõiduki juhil sellist kohustust ei ole. Ülekäigurajal saab jalgrattur teed ületada siis, kui sõiduteel liiklejaid ei ole või siis võtma jalgratta käe kõrvale, et mootorsõiduki juhil tekiks kohustus talle ülekäigurajal teed anda. Kahetsusväärselt on see asjaolu paljudele jalgratturitele teadmata ning on esinenud liiklusõnnetusi, kus jalgrattur saab vigastada just sellises olukorras.
Tuletan kõigile liiklusosalistele meelde, et kokkupõrke korral autoga saab rohkem kannatada alati nõrgem pool-jalakäija ja jalgrattur, sest neil pole ümber kaitsvat rauda.
Lisaks soovitan mitte jätta oma jalgratast avalikus kohas järelevalveta ega mingil juhul lukustamata. Jalgrattaid lukustades tuleb lukk kinnitada kindlasti ümber rattaraami ja posti nii, et jalgratast ei saaks kätte näiteks posti ülesse tõstmise või esiratta eemaldamise teel, kus lukk libiseb esihargi küljest maha ja jääb sinna samasse posti külge. Kui jalgratas on teile väärtuslik, tuleks kindlasti investeerida korralikku rattalukku.
Politsei soovib kõigile jalgratturitele ja teistele liiklejaile ohutut liiklemist ja tähelepanelikkust ning teineteisega arvestamist teedel ja tänavatel.
Anneli Jürison
piirkonnapolitseinik
