Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusel valmis „Kambja aleviku soojamajanduse arengukava aastateks 2016-2026“, millest lähtudes kehtestas vallavolikogu Kambja valla soojamajanduse arengukava, sest teisi kaugküttepiirkondi vallas ei ole.
Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas Kambja aleviku soojamajanduse arengukava koostamist meetme „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne“ vahenditest 2322 euroga, millele valla eelarvest lisandus omaosalusena 260 eurot.
Kambja aleviku soojamajanduse arengukava koostasid spetsialistidena Aare Vabamägi ja Aadu Vares, kes leidsid, et praegune kaugküttesüsteem on jätkusuutlik. Nende hinnangul on soojusvõrgud kogu kaugküttepiirkonna ulatuses kaasaegsed, kuid 1994. aastal kohalikule kütusele viidud katlamaja vajab kaasaegset tehnoloogiat nii kütuse- ja tuhamajanduse kui ka katlamaja automatiseerimise-mehhaniseerimise osas. Uued katlad tuleb valida arvestades maksimaalset koormust 1,2 MW ja suvist koormust 0,15 MW.
Soojusvarustuse arengu võimalused
Kambja aleviku soojamajanduse arengukava alapeatükis „Soojavarustuse arengu võimalused“ märgitakse, et vastavalt kujunenud olukorrale, kus kaugküte töötab normaalselt, välisvõrgud on kõik renoveeritud ning järgneva 10 aasta jooksul uuendamist ei vaja, on peamisteks tegevusteks edaspidi vaid süsteemi veelgi efektiivsemaks muutmine.
Seda saab teha kahel viisil. Esiteks uute tarbijate (esmalt vana koolihoone ja ambulatoorium) liitmine kaugküttega (soojusvõrk on nendeni juba ehitatud). Teiseks soojuse tootmise efektiivsemaks muutmine ehk katlamaja kaasajastamine. Vajalik on optimeerida katelde võimsust vastavalt katlamaja koormusele, et tõsta kasutegurit, teiseks on võimalik küllaltki suurte tööjõukulude (22%) vähendamine peamiselt kütusehoidla kaasajastamisega. Uuendustöödega on võimalik tagada ka parem mehhaniseerituse ja automatiseerituse tase.
Arengukava koostajad nendivad, et kui praegu on näha, et süsteemi kasutegur ulatub 65%-ni, siis katlamaja uuendamisega (katelde vahetus ja täiendades automatiseerituse taset põlemisprotsessi juhtimises) saavutame süsteemi kasuteguriks vähemalt 70% seoses katlamaja kasuteguri muutumisega kõrgemaks (üle 80%).
Kasutades optimaalse suurusega katlaid, on võimalik saavutada kõrgem kasutegur. Mehhaniseerides-automatiseerides kütuse etteanne ja tuha eemaldamine ning täiustades automaatikat on võimalik vähendada tööjõukulusid.
Soovituslik tegevuskava
Arengukava koostajad soovitavad kaasajastada Kambja katlamaja ja kaasata selleks võimalikult suure toetuse. Esmajoones on vajalik katlamaja seadmestiku ja automaatjuhtimise kaasajastamine vastavalt katlamaja kujunenud koormusele ja selle prognoosile.
Katlamaja renoveerimise soovitatavad tegevused:
- Uuendada kütusehoidla ja kütuse etteanne vahepunkrisse kasutades hoidlas soovitavalt vähemalt osaliselt nn liikuvat põrandat ja etteanne punkrisse mehhaniseerida transportööriga.
- Paigaldada uued katlad arvestades maksimumkoormusega 1,2 MW ja suvise koormusega 0,15 MW.
- Kaasajastada põlemisprotsessi juhtimise automaatika.
- Soovitav on kaasajastada ka tuhaärastus ning arvestada suitsugaaside puhastamise valikul üha karmimate keskkonnanõuetega.
- Projekteerimise käigus kontrollida soojusvahetite ja pumpade vastavust veidi uuele olukorrale (praeguse hinnangu kohaselt need väljavahetamist ei vaja).
- Õlikatel jääb alles ja kasutatakse kohaliku kütuse katelde häirete puhul.
Arengukava koostajad on hinnanud Kambja aleviku katlamaja uuendamise maksumuseks 420 000 € (täpne hind saadakse riigihankel).
Soojuse hind on praegu (enne renoveerimistöid) 63.10 €/MWh. Arengukavas märgitakse, et seoses kulude vähenemisega investeeringu tagajärjel on võimalik soojuse käibemaksuta müügihind 56 €/MWh, kui kasutada katlamaja uuendamisel 50% ulatuses KIKi toetust, ja 63 €/MWh, kui seda toetust ei kasuta.
Toivo Ärtis