Kambja vallavolikogu istungid toimusid 11. veebruaril, 25. veebruaril ja 24. märtsil 2016.
Kambja põhikooli arengukava kinnitamine
Vallavolikogu kinnitas Kambja põhikooli arengukava aastaiks 2016 – 2020.
Arengukava tutvustas volikogu istungil kooli direktor Enn Liba, küsimusi esitasid Lembit Jakobson ja Ivar Tedrema.
Arengukavas on esitatud ka kooli visioon („Kambja kool on positiivse ja edasipüüdliku ellusuhtumisega õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate koostööl põhinev jätkusuutlik kool, mis toetab iga õpilase arengut ja loovust, väärtustab põlvkondade vahelist sidet, kujundab õpiharjumusi ning üldinimlikke väärtusi.“) ja missioon („Kambja põhikool kindlustab õpilastele turvalise ja kaasaegse õpikeskkonna, aitab kaasa õppimist väärtustavate, elukestva õppe, oma riigist, kultuurist ja kaaskodanikest hoolivate inimeste kujunemisele.“)
Kambja valla 2016. aasta eelarve
Vallavolikogu arutas Kambja valla tänavust eelarvet kahel lugemisel ja võttis selle vastu 25. veebruaril 2016.
Vallavalitsuse finantsjuht Eha Paade märkis, et 2016. aasta eelarve mahuks on 4 031 337 eurot, mis on 2015. aasta eelarve täitmisest ligikaud 29% suurem.
Kambja valla eelarve põhitegevuse tulude maht on 3 012 752 eurot ning põhitegevuse kulude maht 3 003 997 eurot.
Vallavolikogu määruse muutmine
Vallavolikogu muutis määrust „Vallavolikogu liikmetele tasu ja hüvituste maksmise kord“, mis kehtestati 28. veebruaril 2013.
Alates 1. jaanuarist 2016 makstakse vallavolikogu esimehele hüvitust tema ülesannete täitmise eest 300 eurot kuus [seni 250 €]. Vallavolikogu alatise komisjoni liikmele makstakse tasu komisjoni istungist osavõtu eest 10 eurot [seni 5 €] koosolekust osavõtmise ühe tunni eest. Osalemise aega arvestatakse 0,5 tunni täpsusega, v.a esimene tund, mis tasustatakse täistunni eest.
Vallavanema töötasu kinnitamine
Vallavolikogu otsustas kinnitada vallavanem Ivar Tedrema põhipalgaks alates 1. jaanuarist 2016. a 1500 eurot [seni 1350 €]. Vallavanemal võimaldatakse teenistusülesannete täitmiseks kasutada ametiautot ja asutuse mobiiltelefoni.
Loa andmine liisingulepingu sõlmimiseks
Vallavanema käsutuses oleva sõiduauto Subaru Forester (väljalaskeaasta 2011) kasutusrendi lõputähtaeg hakkab saabuma. Vallavalitsus peab kõige otstarbekamaks sõlmida uus liisinguleping uue auto liisimiseks.
Vallavolikogu otsustas lubada vallavalitsusel sõlmida leping AS-ga SEB Liising sõiduauto Subaru Forester 2.0 XS CVT PF X-MODE (hind 26 000 eurot) kasutusrendile võtmiseks viieks aastaks.
Seisukoht Vastse-Kuuste vallavolikogu ettepanekule ühinemisläbirääkimisteks
Vastse-Kuuste vallavolikogu tegi 30. detsembril 2015 otsusega nr 29 „Konsultatsioonide alustamine valdade võimalikuks ühinemiseks” ettepaneku Kambja vallavolikogule, Ülenurme vallavolikogule ja Haaslava vallavolikogule konsultatsioonide alustamiseks valdade võimalikuks ühinemiseks.
Kambja vallavolikogu arutas tehtud ettepanekut vallavolikogu 28. jaanuari 2016 ja 25. veebruari 2016. istungitel. Arutelu tulemusel jõudis vallavolikogu järgmistele seisukohtadele:
1) Ajalooliselt on Kambja vald ja Vastse-Kuuste vald olnud erinevate kihelkondade koosseisus – Kambja ja Võnnu kihelkond.
2) Kuna valdadel ei ole ajalooliselt olnud kokkupuudet, ei ole ka kahe valla elanikel ühtekuuluvustunnet.
3) Valdade võimalikul ühinemisel on organisatsiooniliselt raske ja kulukas tagada ühtset teenusepiirkonna toimimist, transpordi korraldust ja seda, et ei halveneks avalike teenuste kvaliteet.
4) Vastu ei ole võetud uut haldusreformi seadust, teada ei ole selle rakendamisaktidega seotud tingimusi.
Vallavolikogu otsustas mitte alustada ühinemisläbirääkimisi Kambja ja Vastse-Kuuste valla võimalikuks ühinemiseks.
Otsus tehakse teatavaks Vastse-Kuuste, Ülenurme ja Haaslava vallavolikogule; Tartu maavanemale ja rahandusministeeriumile.
Vallavolikogu istungil ettekande teinud vallavanem Ivar Tedrema märkis, et tal on olnud Heiki Nestori, Helir-Valdor Seederi ja teistega kohtumisi, millel on võetud teemaks ka haldusreform.
Ivar Tedrema: „Kohtumistest on jäänud kõlama seisukoht, et sundliitmisi ei saa rakendada. Juba teostatud liitmistest positiivseid näiteid ei ole. Kambja vallavalitsuse seisukoht on, et vald ei planeeri ühinemist. Kuna Vastse-Kuuste vald on ka endise Võnnu kihelkonna maadel, siis meil puutumust ei ole ja ei julgeks hakata läbi rääkima.“
Vallavara koormamine
Elva Tarbijate Ühistu esitas taotluse Kambja vallale kuuluvate kinnistute koormamiseks reaalservituudiga Elva Tarbijate Ühistule kuuluva Kambja alevikus asuva Kesk tn 2a kinnistu kasuks. Taotluse aluseks on Tartu Arhitektuuribüroo OÜ poolt koostatud projekt „Tartumaa Kambja vallas Kambja alevikus Kesk tn 2a kinnistul kauplusehoone ehitusprojekt“. Selle projektiga nähakse ette, et Kesk tn 2 a kinnistul asuva kauplusehoone [Kambja Konsum] tehnovõrkude liitumispunktid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning soojustrassiga asuvad Kambja vallale kuuluvatel kinnistutel.
Vallavolikogu andis nõusoleku Pargi tänav T1 kinnistu, Pargi tänav T2 kinnistu, Kambja järv kinnistu, Kesk tn 4 kinnistu koormamiseks reaalservituudiga Elva TÜ kasuks tehnovõrkude ehitamiseks ja hooldamiseks plaanidel märgitud alal tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses.
Loa andmine lepingu sõlmimiseks
Vallavolikogu andis Kambja vallavalitsusele loa osaleda projektis „Väärikas töö noortele“, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, ja sõlmida projekti juhtpartneri MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskusega leping aastateks 2016 – 2018 omaosalusega kokku summas 1225 eurot.
Vallavara võõrandamine
Vallavolikogu otsustas müüa avalikul kirjalikul enampakkumisel tervikvarana Kambja vallale kuuluvad Oomiste külas asuvad elamumaa sihtotstarbega Põdramäe kinnistu (suurusega 3,50 ha) ja Põdraoru kinnistu (suurusega 0,41 ha) alghinnaga 15 000 eurot. Enampakkumise läbiviimise korraldab vallavalitsus.
Maa munitsipaalomandisse taotlemine
Vallavolikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse 46 tee maaüksused:
*Raanitsa – Pärteli tee T1 (Raanitsa k) pindalaga [edaspidi p] 0,89 ha; *Prangli – Raanitsa tee T4 (Raanitsa k) p 0,33 ha; *Prangli – Raanitsa tee T2 (Raanitsa k) p 0,33 ha; *Jaanuse – Peeda tee (Pulli k) p 0,21 ha; *Pajo – Veski tee (Pulli k) p 0,21 ha; *Pulli – Pütsepa tee (Pulli k) p 0,43 ha; *Pulli – Pirnaku tee (Pulli k) p 0,76 ha; *Lehtmetsa tee (Pulli k) p 0,50 ha; *Kuke – Kammeri tee T1 (Pulli k) p 0,40 ha; *Poti – Kuke tee T1 (Pulli k) p 0,43 ha; *Poti – Kuke tee T2 (Pulli k) p 0,11 ha; *Poti – Kuke tee T3 (Pulli k) p 0,46 ha; *Poti – Kuke tee T4 (Pulli k) p 0,07 ha; *Raanitsa – Pärtli tee T3 (Pulli k) p 1,4 ha; *Lepa – Kammeri tee (Kammeri k) p 0,41 ha; *Peeda – Kammeri tee (Kammeri k) p 0,24 ha; *Kammeri kooli tee (Kammeri k) p 0,05 ha; *Peeda – Konnu tee (Kavandu k) p 0,21 ha; *Kivijärve tee (Palumäe k) p 0,12 ha; *Ranna tee (Kodijärve k) p 0,07 ha; *Järve tee (Sulu k) p 0,03 ha; *Kraavi tee (Sulu k) p 0,06 ha; *Kooli – Söödi tee (Kaatsi k) p 0,19 ha; *Gaasibaasi tee T1 (Vana-Kuuste k) p 0,61 ha; *Gaasibaasi tee T2 (Vana-Kuuste k) p 0,06 ha; *Kooli tee T3 (Vana-Kuuste k) p 0,43 ha; *Kooli tee T2 (Vana-Kuuste k) p 0,13 ha; *Kooli tee T1 (Vana-Kuuste k) p 0,10 ha; *Maidla – Kadaka tee (Sirvaku k) p 0,95 ha; *Rebase – Kõrkküla tee T3 (Kõrkküla) p 0,26 ha; *Visnapuu – Sulu tee T1 (Visnapuu k) p 1,64 ha; *Visnapuu – Sulu tee T3 (Visnapuu k) p 1,90 ha; *Toome tee T2 (Virulase k) p 0,03 ha; *Vahtra tee (Aakaru k) p 0,03 ha; *Savi – Peeda tee T1 (Kullaga k) p 0,75 ha; *Savi – Peeda tee T3 (Kullaga k) p 0,56 ha; *Tiigi tee (Raanitsa k) p 0,11 ha; *Metsa tänav (Kambja a) p 0,61 ha; *Torni tee (Mäeküla) p 0,08 ha; *Suure-Kambja – Prangli tee T1 (Suure-Kambja k) p 0,08 ha; *Suure-Kambja – Prangli t
ee T3 (Kaatsi k) p 0,36 ha; Simka – Pedja tee T1 (Kaatsi k) p 0,45 ha; Rebase – Kõrkküla tee T4 (Kõrkküla) p 0,89 ha; Rebase – Kõrkküla tee (Talvikese k) p 0,43 ha; Taara tee (Vana-Kuuste k) p 0,32 ha; Turu – Kammeri tee (Kammeri k) p 0,28 ha.
Kõigi eelnimetatud teede maaüksused on maakasutuse sihtotstarbelt 100% transpordimaa.
Vallavalitsus esitab taotlused koos kõigi vajalike lisamaterjalidega maavanemale.
Toivo Ärtis
Seaduste muutmise tõttu vajavad ülevaatamist ka vallavolikogu määrused, sest nendes viidatakse ju konkreetsetele paragrahvidele seadusandluses. Tänavu 1. jaanuaril jõustunud uue sotsiaalhoolekandeseaduse tõttu pidi vallavolikogu muutma seitset määrust, et nendes esitatud viited vastaksid värskele seadusele.