11. märtsi õhtul kohtusid Unipiha kooli kogunenud Pangodi äärsete külade elanikud vallavanem Ivar Tedremaga. Mure Kambja valla tuleviku ning kavandatava haldusreformi pärast tõi kooli pika söögilaua taha kokku üle 20 inimese.
„Praeguse Kambja valla territooriumil on nähtud ära esimene riigimajandite lahutamine kunagises Nõukogude Liidus ning ENSV-s. Kuuste kanti tekkis selle tulemusel osana Kambja sovhoosist Vambola kolhoos,“ lausus vallavanem Ivar Tedrema vestluse alguses kokkutulnutele.
“Olin siis noor sovhoosi direktor. Inimeste arvu ja territooriumite suureks paisutamine ei anna seda tulemust, millest poliitikud valju häälega täna räägivad. Eri piirkondade kokku liitmine ei lõpeta ära nendest piirkondadest inimeste väljavoolu. Jätkub ääremaastumine, kõigi suurvallaks kokku aetuid piirkondade areng ei hakka toimuma võrdselt. Need vallad, kus elanike arv on suurem liituvatest, võidavad. Teised kaotavad. Elu on näidanud, et hakatakse sulgema väikekoole, raamatukogusid, rahvamaju.
Kambja on olnud ajalooliselt kihelkonna keskus. Seepärast me ei näe mingit vajadust liituda kellegi teisega. Saame ka iseseisvatena hakkama. Oleme sel teemal rääkinud nii Nõo kui Ülenurmega. Ka nemad on sama meelt. Selline sunniviisiline „abielu“ ei vasta ei Eesti põhiseadusele ega Euroopa kohalike omavalitsuste hartale.“
Lisaks haldusreformi teemale vastas vallavanem ka kohalike elanike küsimustele, mis puudutasid nii Hurda lahe puhastamist, Kodijärve Hooldekodu edasist saatust, Kambja postkontori sulgemist kui Unipiha kooli tulevikku.
„Kõige rohkem muret teevad mulle siiski inimeste omavahelised tülid,“ ütles Ivar Tedrema kohtumise lõppedes. „Et inimesed ei suuda kokku leppida oma erimeelsustes. Vald ei ole siiski mitte kohtuorgan, kes selliseid, vahel aastate pikkusi tülisid, lahendama peaks. See ei ole tema ülesanne.“
Ligi kahe tunnises vestluses räägiti veel ka valla lähiaastate investeeringutest, seltside ja külaliikumistest ning ettevõtjate ja valla suhetest.