Pangodis sirgunud ning koduvallas Unipiha ja Kambja kooli lõpetanud Margot Sepp on praegu Eesti Maaülikooli doktorant hüdrobioloogia erialal. Ta osales sel suvel magistrantidele ja doktorantidele suunatud rahvusvahelises šveitsi-vene suvekoolis „Lake Ecosystems Under Pressure: Processes and Impacts“.
Suvekooli „Lake Ecosystems Under Pressure: Processes and Impacts“korraldasid ühiselt Genfi Ülikool ja Irkutski Riiklik Ülikool. Osalevad tudengid olid pärit Šveitsist, Venemaalt, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Eestist ja Soomest ning neid oli kokku üle 30.
Suvekool toimus Venemaal Baikali järve ääres Bolšie Kotõs 21.-31. augustini 2015. Toimumiskohta jõudmiseks tuli lennata Tallinnast Moskvasse ja sealt Irkutskisse ning sõita Irkutskist laevaga umbes 80 km piki ülespaisutatud Angara jõge ja Baikali järve kallast.
Huvitavat Baikali järvest ja selle ümbrusest
Baikali järv on kuulus oma unikaalse elustiku poolest. Enamik loomaliikidest on endeemsed ehk elavad ainult Baikali järves. Üks tuntumaid näiteid on baikali viiger: ainus magevees elav hülgeliik maailmas. See eripära on tingitud järve suurest vanusest ja sügavusest: Baikal on maailma vanim (25–30 mln aastat) ja sügavaim (suurim sügavus üle 1600 m) järv.
Baikali maht on 23 600 km³, moodustades viiendiku Maa magedast pinnaveest. Järve pindala on 31 500 km2 ning suurim pikkus 636 km ja suurim laius 80 km. Bolšie Kotõs on järve laiuseks umbkaudu 30 km. Üle järve nägemiseks on vahemaa veel liiga suur, kuid selge ilmaga silmasin vastaskaldal kõrguvate mägede tippe. Kahjuks oli sellist võimalust harva, sest ümbruskonnas aset leidvate metsatulekahjude tõttu oli õhk tihti suitsust paks.
Bolšie Kotõ on asula Irkutski oblastis Baikali järve läänekaldal 18 kilomeetri kaugusel Angara jõe lähtest. Üldilmelt on see üsna tüüpiline vene küla: kahel pool tänavat paiknevad värviliste nikerdatud akendega vanad puitmajad. Maju ümbritsevad lippaiad ning külatänaval võib lisaks kassidele ja koertele vabalt ringi jalutavaid lehmi ja hobuseid kohata.
Teisalt on Bolšie Kotõ populaarne sihtkoht puhkajatele. Külla on ehitatud uusi suvilaid ning siin käib palju seljakotimatkajaid, rannas vaba päeva veetvaid perekondi ja turismigruppe. Asula on ligipääsetav ainult laevaga või talvel üle jää, sest seda ümbritsevad kõrged mäed.
Bolšie Kotõs asub ka Irkutski ülikooli bioloogia uurimisinstituudi Baikali bioloogiajaam, milles tegeletakse Baikali järve uurimisega. Samuti toimuvad siin Irkutski ülikooli tudengite suvepraktikad ning mitmesugused rahvusvahelised kursused, nagu meie suvekoolgi.
Vaheldusrikas õppekava
Suvekool tõi kokku mitmete riikide teadlased ja üliõpilased, et vahetada ja jagada nii teadmisi järvedest kui oskusi nende uurimiseks. Põhiliselt keskenduti järvesisestele ja valgalal toimuvatele protsessidele, mis määravad järve kui ökosüsteemi funktsioneerimise, ning survele, mida inimtegevus järvedele avaldab. Kursuse programm sisaldas loenguid, labori- ja välitöid ning Baikali muuseumi külastust lähedal asuvas Listvjanka linnakeses.
Baikali muuseum asutati 1993. aastal eesmärgiga tutvustada järve arengut, elustikku ning uurimise ajalugu. Muuseumis on lisaks tavapärasele informatiivsele ekspositsioonile 11 akvaariumi, kus elavad Baikalile iseloomulikud loomaliigid: kalad, käsnad, limused, koorikloomad ning kaks baikali viigrit, kes on külastajate vaieldamatud lemmikud. Muuseumi akvaariumid on ainulaadsed, nendes olev vesi pärineb Baikali järvest 500 meetri sügavuselt, et tingimused oleksid võimalikult looduslähedased.
Esteetilist naudingut ja tegutsemislusti pakkuv töötuba, kus kõik osalejad valmistavad erinevaid keraamilisi esemeid (vaasid, kruusid, taldrikud, alused, muud taiesed). Töötoas osalemiseks ei ole eelnev kogemus vajalik. Kõik materjalid on kohapeal olemas.
„Erakordse ja unikaalse Baikali järve kaldal viibimine oli minu kui järveuurija jaoks ühe unistuse täitumine.“
Loenguid oli suvekoolis kokku 22 ning need olid nii Baikali järvest kui üldistel järveteadusega seotud teemadel. Loengupidajateks olid vene, šveitsi ja saksa teadlased.
Laboratoorseid ja välitöid juhendasid Irkutski ülikooli teadlased, kes tutvustasid oma uurimisteemasid ja -meetodeid ning õpetasid osalejatele oma töövõtteid.
Kõik tudengid osalesid viies praktilises moodulis, mille teemad olid hüdrokeemia, eutrofeerumine, kalad, põhjaloomad ning matkaradade haldamine.
Viies moodul oli eelmistest erinev. Seda juhendas kohalik looduskaitsetöötaja, kes tegeleb matkaradade loomisega piki Baikali kallast. Tema juhtimisel matkasime järveäärsetel radadel. Nii saime ümbrusega lähemalt tutvuda ning näha, millist mõju turism piirkonna loodusele avaldada võib.
Selleks, et üliõpilased iseseisvalt töötaksid, jagati meid rühmadesse. Iga rühm pidi etteantud teemal esitluse koostama ja selle suvekooli lõpus ette kandma.
Päevakava oli enamasti selline, et hommikul kuulasime loenguid, pärastlõunat toimusid praktilised tööd ning õhtul tegelesime isekeskis rühmatöödega. Kuigi suvekooli programm oli üsna tihe, leidsin aega küla peal jalutamiseks ning Baikali järves ujumas käimiseks.
Suvekooli viimase päeva veetsime Irkutskis. Kohalikud kooliõpilased näitasid meile linna ning saime ka ise ringi vaadata. Irkutsk on üks vanimaid linnu Siberis – 2011. aastal tähistati 350 aasta möödumist selle asutamisest. Angara jõe kaldal asuvas ilusas linnas leidub nii kaasaegseid ehitisi kui klassikalise vene puitarhitektuuri näiteid. Hea, et meil oli võimalik Irkutskiga rohkem tutvust teha, mitte ei pidanud ainult lennujaama ja sadamaga piirduma.
Suvekool andis palju kogemusi, teadmisi ja oskusi
Kokkuvõttes võib tõdeda, et suvekool andis osalejatele suurepärase ja mitmekesise käed-külge-kogemuse ning hulgaliselt teadmisi ja oskusi. Kõige rohkem jäid meelde huvitavad faktid Baikali järve kohta. Lisaks saime palju uusi tutvusi, muljeid
ja emotsioone. Viibisin esimest korda Venemaal, seetõttu oli reis toimumiskohta juba elamus omaette. Erakordse ja unikaalse Baikali järve kaldal viibimine oli minu kui järveuurija jaoks ühe unistuse täitumine. Võimaluse avanedes läheksin uuesti Baikali äärde, sest nii suure järve ümbruses on palju looduskauneid kohti, mis väärivad külastamist.
Suvekoolis osalemist toetas Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond programmi DoRa raames, mida viib ellu sihtasutus Archimedes.
Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia eriala doktorant
Margot Sepp
Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia eriala doktorant