Brassical – rohkem rõõmu muusikast
Rõõm muusikast tekib siis, kui muusika on hea ja esitajad on head. Veel rohkem rõõmu tekib siis, kui rõõmsa muusika kõrval saab ka nalja. Seda kõike ei paku paljud bändid. Kuid see bänd, kes meie koolis esines, pakkus seda kõike.
Bändi nimi on Brassical. Nad esitavad oma puhkpillidega lugusid, mis on enamasti rõõmsad. Nad esitavad ka kurbi lugusid, kuid nad teevad seda naljaga. Nende koosseis tähendabki rõõmu.
Kui nad esitasid tuntud laule, puhkes publik naerma, sest sellist laulude esitamisviisi polnud õpilased kahtlemata varem näinud. Need tromboonid, trompetid ja tuuba, mida nad kasutasid, muutsid lood rõõmsamaks. Kui nad parasjagu ei laulnud ega pilli mänginud, tegid nad lihtsalt nalja ja vahel tekkis tunne, nagu oleks tsirkusesse sattunud. Selline peabki olema üks rõõmsakajaline kontsert – rõõmsad laulud, sobivad pillid, head esitajad ja hästi koostatud kontsert.
Lisaks tulid muusikud laval alla saali õpilaste juurde. Ühele tütarlapsele pöörati lausa erilist tähelepanu – see lisas veelgi elevust.
Muusika oleks parem, kui selliseid bände oleks rohkem. Ma loodan, et nad esitavad neid lugusid kunagi Kambjas uuesti, et muusikast saaks rohkem rõõmu tunda.
VIII kl õpilane Fränk Feirik
Kambja kooli emakeelepäeva jutuvõistlusel võidutöö oma vanuseastmes.
Reportaaž rõõmsalt kontserdilt
Kui meid järjekordselt kooli saali kutsuti, tundus, et jälle tuleb mingi igav etendus. Kui olin selle aga lõpuni vaadanud, veendusin, et oli väga lahe, naerurohke ja üldse väga emotsionaalne kontsert.
Kontserdiga ,,Vasemasin’’ esines ansambel Brassical ehk seitse vahvat noort meest, kes mängisid vaskpuhkpille. Nad olid kõik sarnastes riietes: pruunid püksid, traksid ja kõigil erinevat värvi särk. Nad mängisid tromboone, trompeteid ja ühel oli tuuba. Vahel laulsid ka. Just see oli väga lahe, et nad ei laulnud ega mänginud originaallugusid, vaid tegid nö omaloomingut. Lugude vahele ja ka lugude ajal tegid nad palju nalja: tegid imelikke liigutusi, ütlesid naljakaid sõnu ja lauseid.
Ühel hetkel tuli üks meestest lavalt alla ja hakkas mööda keskmist vahekäiku meie klassi tüdrukute juurde tulema. Ta valis kõige ääres istuva Haldi ja istus tooliga temaga ette. Ta hakkas talle romantilisi žeste tegema ja pilli mängima. Meie kõik vaatasime pealt ja nutsime naerust, sest see oli jube naljakas. Hiljem tulid veel mitu meest ja tegid sama asja. Viimaks tulid kõik koos lavalt maha ja laulsid kooris armastuslaulu Haldile. Saal elas kaasa ja plaksutas tuliselt.
Mulle ja teistele meeldis see kontsert väga, kuna saime palju naerda ja lood oli huvitavad ning see kõik oli tasuta ja tunni ajast. Läheks kindlasti veel mõnele sellisele kontserdile.
Aitäh!
VIII kl õpilane Kirke Kalde
Kambja kooli emakeelepäeva jutuvõistlusel eripreemia oma vanuseastmes.
2015. aasta on Eestis kuulutanud muusikaaastaks.
Seda sooviga tõsta sellel aastal Eesti mitmekülgne
muusikaelu tähelepanu keskpunkti, tutvustada muusika loojaid ja esitajaid, innustada muusikahuvi ja
suurendada muusika rolli Eesti inimeste elus.
Muusikaaasta veebilehel www.muusika2015.ee kirjutatakse:
„Muusikat on läbi aegade peetud pühaks, ülimaks, ilusaimaks. Muusikal on midagi sellist, mis meid kõiki puudutab.
Muusika on ka meie mälestuste hoidja – eluhetked ja inimesed salvestuvad meie mällu läbi kindlate muusikapalade.
Teatud olukordades võib muusika meid aidata rohkemgi, kui meie kõrval seisev inimene.“