Kevad on imeline aastaaeg. Pärast pikka ja halli talve ärkab loodus tagasi elule. Kooli ümbruses hakkavad õitsema sinililled, Käpa järve äärde tulevad tagasi sookured ja haned ning Pangodi põldudele ja heinamaadele lõokesed.
Algab pungade kevad. Enne seda on looduses juba olnud ära valguse ja vete kevad.
Paastukuu viimasel päeval läksime kogu kooliperega uudistama, kuidas on kevadest paisunud puudel pungad, kuidas kaebleb põldude kohal kiivitaja ja lõõritab pilvises taevas lõoke.
Koolimajja tagasi jõudes tegid rühmad kokkuvõtte sellest, mida nad matkal nägid ja kuulsid.
Edward (2. kl) kirjutas vihikusse: „Ma tundsin ennem juba pihlakat, paju, kaske, tamme, vahtrat, saart, sarapuud, sirelit. Nüüd õppisin tundma toomingat ja leedrit.“
Mõtlesin teda kuulates: „Ega see pungade järgi puuliikide määramine nii lihtne olegi. Mina käisin selleks Luua metsakoolis kursustel.“
Kui laste töölehti lugesin, nägin sõna „hiirekõrvul“. Kergitasin kulmu ja küsisin: „Kas tõesti kased on juba hiirekõrvul?“ Tuli välja, et selleks oli hoopis järve äärde mineva tee ääres kasvav punane leeder.
Mirko (3. kl) ja Jani vaatluslehelt lugesin: „Pihlaka pungad olid karvased, pajutibud siidised.“
Klassi tagasi jõudes lõikame terava noaga lahti suure kleepuva kastanipunga, et näha, kas see on lehe või õiepung. Uurisime luubiga seda. Oli õiepung. „Sellest ei tulegi enam kastanimuna,“ lausus keegi mu tegevust jälgides.
Lisaks vaatlusele toimus matkalt õpitud tarkuse kinnistamine läbi joonistamise ja punga modelleerimise. Iga laps võttis puuoksa ja joonistas paberile nii oksa kui pungad. Klassis kostus vahetpidamata: „Õpetaja, mis värvi ma kase pungad teen? Õpetaja, tule ja vaata, kas läks õigesti?“
Lisete (1. kl) tuli vahtra oksaga, näitas seda õpetaja Evelinile ja küsis: „Mis puu see on?“ Õpetaja ei taha talle kohe vastata: „Tuleta meelde, mis puul olid punased oksad.“ Lisete pingutab mälu ja hüüab siis õnnelikult: „Vahtral!“ Ta läheb rõõmsalt oma kohale tagasi.
On hea, kui maalapsed teavad, et igal linnul, mis laulab, on nimi ja oma lugu. Samuti igal puul, mis meie ümber lehtib ja õitseb. Algkooliiga on just see aeg, mil on tarvis saada sõbraks nendega. Nii on lootust, et suureks kasvades hoolivad nad rohkem loodusest kui need lapsed, kes on linde ja puid näinud üksnes telepildi või video vahendusel.
Milleks on puudel üldse pungad?
Sellele küsimusele polegi nii lihtne vastata, kui pealtnäha paistab. Koos enne matka selle üle arutledes jõuame järeldusele, et ilma pungadeta poleks puudel ei lehti ega vilju. Nii et tänavu suve õunad, ploomid, kirsid valmivad möödunud suve päikese ja lehtede abiga.
Lembit Jakobson