Talisted veedeti rahvalaulu ja pillimängu saatel
Unipiha koolis algab talve ja jõulude vastuvõtmine talistepühaga.
Nagu igal aastal, nii ka seekord kogunesid novembri viimasel laupäeval Tiigi seltsimajja Tartu linna ja maakonna lapsed, kes õpivad koolis rahvalaulu ning pillimängu. Üheskoos võeti rõõmsalt vastu talve, ehkki talupoeglik elulaad on valdava osa eesti perede jaoks täna juba olematu. Meelahutustööstuse toodang (arvutimängud, popmuusika, videoklipid), ekstreemsused, rikkaks ning kuulsaks saada tahtmine muutunud noorte elu lahutamatuteks kaaslasteks.
Kui Mirko (3. kl) ema Marje viiul tantsu lahti lööb, võtab ikka jala tatsuma küll. See ongi kõige tähtsam, et meie esivanemate laulud ning tantsud päris unustuse hõlma ei vaoks, et rõõm ühisest laulmisest, pillimängust, tantsimisest meid üheks suureks pereks kokku liidaks.
Jõululaadal koolimajas pakuti väärt kaupa
Laat nagu laat ikka: on müüjad, ostajad, letid, kaup. Sedapuhku on aga kauplemiskohaks muutetud Unipiha kooli klassiruumid, lettideks on koolipingid.
Kui ma õhtul klassituppa jõuan, on kogu kaup – koogid, vahvlid, õunad, kuusepärjad, pühadekaardid, saiad, külmutatud jänesed, omaküpsetatud leivad… – koolipinkidele laiali laotud.
Heliis (3. kl) hüüab kõlava häälega üle kooli: „Tulge ostma värskeid viineripirukaid! 30 senti tükk. Iga loos võidab!“ Hüüab teistki korda, kuid ostjaid ei tule.
„Mine kandikuga ja käi ringi,“ soovitab vanaema Astrid, kes ta kõrval seisab. Heliis lähebki. Kui ta tagasi tuleb, on kandikul järgi jäänud vaid üks pirukas.
Ka mina ostan endale Tõnise (2. kl) emalt ühe pätsi värsket rukkileiba ja teistelt müüjatelt vahvleid ning paar kohupiimakooki. Vanaema Astridilt saan koju kingituseks kaasa väikese korvitäie sibulõunu.
„See on tore ettevõtmine, “ leiab Heleni (2. kl) vanaema kogu seda laadamelu pealt vaadates. „Kuidas muidu nad õpivad iseseisvust, rahaga ümber käimist.“ Ka mina nõustun selle arvamusega.
Kui ma õhtul pimedas mööda lumetut teed kodu poole astun, mõtlen endamisi: “Kas mõnel tüdrukul-poisil, kes äsja just „rõõmurulle“ ja piparkooke müüs, tuleb isa-emana meelde, kuidas ta seda meie koolis jõululaadal tegi? Küllap tuleb. Ja nad tahavad oma lastele täpselt samasuguseid jõule, mis algasid talve vastuvõtmise peoga Tiigi seltsimajas ning lõppesid Pangodi külaseltsi Tõrvik koosviibimisel.“
Jõulumaal Luke mõisas võluti kinke koos nõiaga
„Mulle meeldis nõiaga kingitust võluda,“ rääkis Kaspar (1. kl) järgmisel päeval teistele. „Mulle aga kingitust otsida,“ meenutas Lisete (1. kl). „See oli peidetud lillepeenrasse.“
Eke (1. kl): „Ma tegin lõvidele pai ega kartnud neid üldse. Nad olid kivist ja seisid trepi otsas. Meeldis ka jõulukaarti teha ja nukuteatrit vaadata.“
„Kõige vahvam oligi nukuteatri vaatamine,“ leidis Säde (1. kl) „Tegelasteks olid lõvi, koer, prints, kuningas, jänes, hiir ja liblikas.“
Jõulupidu ilmestas vabaõhuetendus
Seekord toodi publiku ette vabaõhuetendus “Päkapikkude kool”, mille kirjutas Mihkli ema Kadri Pettai, täiendas ja mängis kaasa õpetaja Evelyn.
Pärast etendust jõudis kohale ka jõuluvana. Temagi sai osa laste kontserdist, mille muusikalise osa eest kandis hoolt õpetaja Lilia, kes näitas, milliseid võimalusi pakuvad uued, projekti toel saabunud pillid. Laste luuletused kõlasid nii lastevanematele kui jõuluvanale ja õhtu päädis ühise piduliku jõululauaga.
Külapeol kõlas ka Arvo Pärdi „Ukuaru valss“
Ligi 30 suurt ja väikest kogunes 20. detsembri hilisõhtul Unipiha koolimajja, et ühiselt vastu võtta jõule. Ei puudunud hapukapsad ega verivorstid, jõululaulud ega „Kolme paari tants“. Üheks “hitiks” oli kindlasti Toomase omaküpsetatud leib, mis jõudis lauale lausa soojana.
Seekordsele peole andis vürtsi juurde Toomas Keldoja õhutusel läbi viidud mälumäng, mille eel jaotati peoseltskond võistkondadeks. Küsimused eesti kultuuri ja keele kohta oli ette valmistanud Heiki Kortspärn.
Näitleja Maarja Jakobsoni ette loetud Leelo Tungla jõulujutt päkapikk Poti Sulbertist on kuulunud aastaid haridusseltsi Tõrvik jõulupeo kavva. Nii ka seekord.
Peo lõpetas kesköö paiku Pangodi küla lõõtspillimängija Ülo Saaremõts Arvo Pärdi „Ukuaru valsiga“.
Hüvasti jättes leidsid osavõtnud, et oli ilus ja südamlik pidu.
Eha Jakobson
