Kambjas – eesti koorilaulu sünnipaigas – elab palju aatelisi inimesi, kes osalesid tänavuse üldlaulu- ja tantsupeo tule tervitamise tseremoonial kirikuesisel platsil.
Laulu- ja tantsupeo juhid läitsid pühapäeva, 15. juuni päikesetõusul Raadil pirrust lõkketule ja süütasid sellest peotule tõrviku, mille teekond jõudis pärastlõunal kell 16.10 Kambjasse.
Tuletoojate blogist (tuletulemine.ee) leiab kokkuvõtva sissekande: „Kambjas, paigas, mida koorilaulu hälliks nimetatakse, ootasid kohale vääriliselt pidulikult rivistunud koorid. Hirvo Surva juhatamisel kõlas laulupeo tunnuslaul „Puudutus“.“
Koore dirigeerisid tuletervitamise tseremoonial ka Külli Karask, Marika Lehiste, Sirle Lorvi ja Laine Randjärv.
Lauljad, tantsijad ja muusikud toimetavad tänavu tuletõrvikut edasi teatesõiduna jalgratastel. Tuletõrvik ja lipud on paigutatud eritellimusel valmistatud jalgratastele. Teekonnal Külitse poe juurest Nõo kiriku juurde olid tuletoojateks ka kambjalased Kalli Ird ning Malle ja Eino Mutso, kes tantsivad Uhti segarühmas. Kui teatevahetus läbi, sõitsid nad kiiresti Kambjasse, et tuttavat tuletõrvikut kodupaigas veelkord vastu võtta. Tuletoimkonna alalised liikmed peatusid mõneks ajaks Nõo lähistel tantsumemme Helju Mikkeli Haldja talu aias ja sõid lõunat.
Kui tuletoojad Kambja kiriku juurde jõudsid, kõlas lauljate esituses reipalt ja sütitavalt Miina Härma „Tuljak“.
Tuletervitamine Kambjas lähtus ajaloopuudutusest
Koorilauljad ja dirigent Külli Karask kostitasid laulupeotule toojaid uhkelt kõlanud „Tuljakuga“. Tuleratta järel sõitnud Tarbatu tantsurühma ja Tartu üliõpilaste looduskaitseringi segakoori esindajad rivistusid kiriku esisel platsil teatevahetuse üleandmiseks.
„Armsad õed ja vennad Kristuses! Kambjasse on jõudnud laulupeo tuli,“ alustas oma kõnet Kambja kunagine kirikuõpetaja Heinrich Andreas Erxleben (1746–1809), keda kehastas Meelis Külaots. „See teeb mu mõtted ärevaks, sest olen seda kaua oodanud.“
Juuli algul Tallinnas toimuv üldlaulu- ja tantsupidu kannab nimetust „Aja puudutus. Puudutuse aeg“. Selle korraldajad leidsid, et Kambjas kui kultuurilooliselt rikkas paikkonnas toimuv tuletervitamise tseremoonia peaks rõhutatult puudutama ajalugu.
Kambja kihelkonna ajalooraamatu kokkuseadja Kristjan Luhamets kirjutaski päevakohased sõnavõtutekstid kolmele kohalikus elus tähtsaid tegusid teinud ajaloolisele isikule.
Pärast kirikuõpetaja Erxlebeni sõnavõttu oli koori kavas koraal, mida Kambja vennastekogudus kindlasti laulis ja mis võis kuuluda 220 aastat tagasi esmamainitud Kambja koori repertuaari.
Erxlebeni laulukooris võis lapsena osaleda ka hilisem kirjamees, koorijuht ja vennastekoguduse tegelane Georg Beck (1777–1840), kelle rollis oli Ants Rootslane.
„Ma vaatan, et täna on siin koos mitte ainult Kambja kihelkonna inimesed, vaid tuldud on ka kaugemalt: Kanepist, Nõost, Tartu linnast…“ lausus tänapäeva toodud Georg Beck. „Nii oli see ka siis, kui mina siin koori juhatasin. Õpilasi saabus lähedalt ja kaugelt. Rõõm oli jagada edasi seda, mida Jumal oli mulle andnud ja mida ta oli lasknud mulle osaks saada.“
Ühendkoor kandis ette tänavuse üldlaulupeo nimiloo „Puudutus“, mida dirigeeris suurpeo kunstiline juht Hirvo Surva.
Lembit Jakobson esines koolmeistri ja köstri Ignatsi Jaaguna ning juhatas sisse mudilas- ja lastekooride laulud:
„Teil läheb ikka hästi. Elu edeneb. Nüüd on kirikus orel ja puha. Laulate neljal häälel… Siis, kui mina Kambja köstriks olin, pidin ise oreli eest väljas olema ja koguduse laulu juhtima. Siiamaani on mu hääl pisut käredavõitu. Seda suurem on minu rõõm, kui võin kuulata laste puhtaid lauluhääli. See paitab mu kõrvu ja kannab mu mõtted tagasi kaugetele radadele, kui ma ise väikese poisina Kavandu külas ringi jooksin…“
Tuli läinud, laulud jäävad
Kui Kambja kolme kunagise suurvaimu mõttemängulised kõned olid rahvale ette kantud, oligi aeg niikaugel, et tuleratas jätkas oma püha teekonda. Saatjatena sõitsid sel korral kaasa tantsurühma Värten, ühendatud motomeeste koori, Kanepi segakoori ja Tarmeko kammerkoori esindajad.
Tuli küll lahkus Kambjast, kuid see asjaolu ei lõpetanud veel koorilauljate indu. Tervituskontsert jätkus meie kõige kaunimate isamaaliste lauludega.
Ühendatud motomeeste koor oli mõistagi oma nime vääriliselt stiilne ja läks teatevahetusse mootorratastel. Neist ühe külgkorvis võis kaasa sõita ka dirigent Hirvo Surva. Teise ratta külgkorvis läks teele Tarmeko kammerkoori dirigent, riigikogu aseesimees Laine Randjärv, kes Tule-tv reporterile antud intervjuus pidas väga oluliseks, et sel korral jõuab laulupeotuli ka Narva.
Tuletoojate blogist (tuletulemine.ee) võib lugeda sissekannet: „Teekonnal oli näha väga vapraid ja värvikaid jalgrattureid. Vana-Kuustes liitus kolonniga rahvariietes ja tõukerattaga prouasid. Ja tee ääres õitses juba kartulipõld.“
Kui Kambja kiriku esisel platsil oodati laulupeotule saabumist, intervjueeris Tule TV reporter ka Kambja laulukoori Läte dirigenti Külli Karaskit. Sissejuhatavalt küsis ta, kas Kambjas kui maakohas tuleb võtta koori neidki inimesi, kellele elevant on mõnevõrra kõrva peale astunud. Reporteri otsekohase küsimuse tagamõte oli ilmselt selles, et väikeses maakohas ei ole võimalik kooriliikmeid konkursiga valida, vaid tuleb innukalt töötada kõigi nendega, kel on soov ja huvi laulukooris osaleda. Ehk teisisõnu: edu saavutamiseks (näiteks laulupeole pääsemiseks) tehtava pingutuse suurus on iga koori puhul erinev ja paljudest konkreetsetest asjaoludest sõltuv.
Toivo Ärtis
Kambja vallast osalevad tänavusel üldlaulu- ja tantsupeol:
Kambja laulukoor Läte (dirigent Külli Karask),
Kambja pasunakoor (dirigent Kalev Laanesaar),
Kambja kooli lastekoor (dirigent Marika Lehiste),
Kambja kooli mudilaskoor (dirigent Marika Lehiste),
Kambja tantsuseltsi naisrühm Vikertiimer (juhendaja Tanel Vahi).
Kuuste naiskoor (dirigent Tiiu Voort) osaleb üldlaulupeol Ülenurme valla kollektiivina.