Pensionäride klubi Tammeke liikmetele on olnud aasta algus kultuurilembene
Meeleolukas Matvere ja nostalgiline Vennaskond
Esimese üritusena käisime 15. veebruaril kuulamas Marko Matvere kontseti „Merelaulud ehk mulle meeldib maa“ Nõo rahvamajas. Kontsert oli meeldivalt kokku seatud. Laulja jutustas nii esitatavate laulude saamislugudest kui sellest, miks merel olles laevas lauldi.
Vanasti olid ju purjelaevad. Purjede üles-alla tõmbamine oli ränkraske käsitsi töö. Et madruste tegutsemine tõhusam oleks, tuli purjesid tõmmatama rütmiliselt. Laul aitas seda väga hästi korraldada. Laulmine oli seega kohustuslik, kuid mitte selleks, et väga lõbus oleks.
Marko Matvere kontsert oli väga meeleolukas.
Juba seitsmendat kevadet rõõmustab Kaunimate Aastate Vennaskond kõiki oma sõpru ja sõbrannasid naistepäeva- ja kevadkontserdiga. Tänavune kontsert-etendus viis meid “kuuekümnendatesse”. Nii nagu Kaunimate Vennaskonna liikmed on nüüd “kuuekümnendaid” käimas, on ka nende endi esimesed muusikalised mälestused – ja esimesed mälestused üldse – “kuuekümnendatest”.
Vennaskonna seades kõlasid lood kuuekümnendatest – nii rock`n`roll kui beat. „Halloo, Kosmos“ Halloo, Maa!“ ja „Valentina“. „Horoskoobis“ meenub korraks vaid su silmade sära rohelistel niitudel ja lõppenud ongi päevad.
Kontserdi lõpulugu koosnes 37-st kuldsete kuuekümnendate poplaulust. Meeldiv äratundmine noorusaja hittidest!
Väga tore ja südamlik kontsert oli. Meie nautisime seda Elvas 21. märtsil.
Juhan Liivile mõeldes
10. aprillil nautisime Tartu laulupeomuuseumis Seasaare näitemängu seltsi etendust “Helin ja valu, mäng ja ilu”. See jutustas Juhan Liivi elust ja loomingust.
Näitlejate mäng viis meid kirjaniku kaasaega. Oli ju tema loomingu aluseks kohalik elu oma ilus ja valus.
Väga meeldiv ja südamlik etendus.
Võimsad muuseumielamused
Eelmise aasta lõpul olime otsustanud, et külastame Titanicu näitust ja Lennusadama muuseumi. Saime endale külastusajaks 19. märtsi.
Tallinna jõudes tegime esimese peatuse Kadrioru lossis. Selle rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.
2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu. Lossiga tutvumiseks oleks kulunud palju rohkem aega, aga meil oli kasutada napilt kaks tundi. Tänu väga toredale giidile saime siiski üsna hea ülevaate.
Kui Lennusadamasse jõudsime, võtsime kerge lõunaeine siserõdul asuvas kohvikus Maru. Sealt on vaade kogu muuseumile – see asjaolu teeb kohvikust erilise paiga. Oli nii mõnus pisut puhata ja uudistada all suures saalis asuvaid eksponaate ja sagivaid inimesi.
Meie toreda giidi saatel saime ülevaate angaaridest ja eksponaatidest.
Kogu maailmas unikaalsed vesilennukite angaarid ja Lennusadama kompleks valmisid algselt Peeter Suure merekindluse osana aastail 1916– 1917. Angaaride rekonstrueerimistöödega alustati 2010. aastal ning kaks aastat hiljem avati seal Eesti meremuuseumi filiaal.
Muuseumis on allveelaev Lembit, aurik-jäämurdja Suur-Tõll, vesilennuk Short 184 ning teised elusuuruses eksponaadid. Tragimad meist käisid ka allveelaevas Lembit.
Titanicu näitusel oli ajuti tunne, et oledki laeva peal. Valguse, varjude ja helidega oli selline tunne tekitatud. Oli ikka tõesti suursugune laev! Uudistasime nii I kui ka III klassi kajuteid ja laeva peatreppi.
Palju käimist ja ronimist oli, aga kokkuvõttes oli tore reis.
Hella Sule