Kambja vallavolikogu istungid toimusid 24. aprillil ja 8. mail 2014.
Teemad:
- Kinnistu ostmine
- Kuuste kooli arengukava kinnitamine
- Euroopa parlamendi valimise jaoskonnakomisjonide moodustamine
- Loobumine kinnistu ostueesõigusest
- Kuuste kooli renoveerimise garanteerimine
- Planeeringute ülevaatamine
Kinnistu ostmine
Vallavolikogu otsustas, et eraisikult ostetakse Kambja vallale tasuta avalikuks otstarbeks transpordimaa sihtotstarbega Kullaga külas asuv Pangodi-Kullaga tee kinnistu kinnistusregistriosa nr 3123104, katastriüksus 28203:004:0105.
Kinnistu omandatakse tingimusega, et kinnistu otsene valdus läheb Kambja vallale üle kinnistu võõrandamise lepingu sõlmimisega.
Kinnistu omandamisega seotud kulud – notaritasu ja riigilõivu – tasub vallavalitsus.
Kuuste kooli arengukava kinnitamine
Vallavolikogu otsustas kinnitada Kuuste kooli arengukava aastaiks 2014 – 2017.
Arengukavas on esitatud ka Kuuste kooli missioon, visioon ja põhiväärtused.
Kooli missioon: „Pakkuda kõigile lastele kaasaegseid võimalusi nende võimetekohaseks arenguks turvalises kodulähedases lasteaias ja koolis, kujundamaks neist koostöövõimelisi ning isiklikus, töö- ja avalikus elus toimetulevaid ühiskonna liikmeid.“
Kooli visioon: „Oleme kõigile avatud lasteaed-põhikool, kuhu laps tahab tulla, kuhu lapsevanem tahab oma last tuua, kus õpetajad ja töötajad tahavad töötada.“
Kooli põhiväärtused:
- Avastame õppides maailma. Huvist maailma vastu saavad alguse töökus ja õpiõhin. Need on vahendid eesmärkide saavutamiseks. Töökus on järjepidev õppimine.
- Märkame igaühte. Arvestame õpilase individuaalsusega. Meil on toimiv tugisüsteem. Tunnustame väärilisi saavutusi.
- Peame lugu endast ja teisest. Meie suhtluspõhimõtted on sõbralikkus, abivalmidus ja avatus. Peame kinni kokkulepitud reeglitest, nii on tagatud turvalisus ning korras ja esteetiline õpikeskkond. Oleme oma koolile lojaalsed.
- Tunneme rõõmu koos tegutsemisest. Koostöös anname igaühele võimaluse loovalt mõelda, julgelt algatada, arukalt tegutseda, vastutada ja hoolida.
- Väärtustame kodupaika. Meie jaoks on oluline jätkata traditsioone, teha koostööd kogukonnaga, pidada meeles kooli ja kodukoha ajalugu, hoida keskkonda ja loodust.
Käesoleval aastal õpib Kuuste koolis 37 õpilast (19 poissi ja 18 tüdrukut) ja on 5 klassikomplekti (1+4., 2+3., 5+6., 7+8. on liitklassid). Kambja vallast käib koolis 35 õpilast, Haaslava ja Ülenurme vallast kummastki 1 õpilane.
Kooli õpilaste üldarv on kahanenud, kuid seoses sündivuse suurenemisega ning kolme lasteaiarühma tegutsemisega näitab lähiaastate prognoos kooli õpilaste arvu kasvu.
Kui läinud sügisel astus esimesse klassi 6 õpilast, siis tänavu on neid eeldatavasti 7, 2015. aastal 11, 2016. aastal 10 ja 2017. aastal 9. 2017/18. õppeaastal on Kuuste koolis eeldatavasti 63 õpilast.
Lasteaias on kolm liitrühma: 2-3aastased), 4-5aastased ja 6-7aastased. Selle aasta algul oli lasteaia nimekirjas 50 last.
Lasteaiakohtade suure nõudluse tõttu on rühmad hea täituvusega. Kuuste lasteaia teenust kasutavad vabade kohtade olemasolul ka naabervalla elanikud. Sel kevadel lõpetab lasteaia 8 last, neist 7 tulevad õppima Kuuste kooli. Lasteaeda koha saamiseks on tänavu esitatud 11 avaldust.
Kuuste kooli arendusvaldkonnad aastateks 2014–2017:
- 1. Strateegiline juhtimine
-
- missiooni, visiooni ja põhiväärtuste teadvustamine, ellurakendamine
- organisatsioonikultuuri arendamine – arengukava, üldtööplaan, sisehindamine
- 2. Personali juhtimine ja koostöö
- toimiva meeskonna arendamine
- iga inimese märkamine
- enesetäiendamine, koolitused
- ühise eesmärgi nimel tegutsemine
- 3.Õpikeskkonna turvalisus
- sõbraliku õhkkonna ja tervisekaitse nõuetele vastavate tingimuste tagamine
- 4. Õppe- ja kasvatustegevus
- kõigile lastele võimetekohase hariduse tagamine
- õpioskuste kujundamine ja laste õpimotivatsiooni tõstmine
- huvitegevuse arendamine
- 5. Huvigrupid ja koostööpartnerid
-
- lapsevanemad ja kool
- hoolekogu
- kohalikud ettevõtted
- erinevad organisatsioonid
- vilistlased
- kohalik omavalitsus
- teised haridusasutused
- 6. Ressursside kasutamine
- lapsesõbraliku arengut toetava kaasaegse õpikeskkonna loomine
Euroopa parlamendi valimise jaoskonnakomisjonide moodustamine
Vallavolikogu, juhindudes õigusaktide sätetest ja lähtudes vallasekretäri ettepanekust, otsustas nimetada Euroopa Parlamendi valimiste 1. jaoskonnakomisjoni järgmises koosseisus: Reet Kiuru (esimees), Merle Saik, Marita Suits, Esta Kivimaa, Erta Sarvin, Raimond Käsi, Eha Paade, Airike Feirik (liikmed). Komisjoni esimeseks asendusliikmeks nimetati Meeli Paulson, teiseks asendusliikmeks Küllike Uueküla.
2. jaoskonnakomisjon nimetati vallavolikogu poolt järgmises koosseisus: Edda Lints (esimees), Anne Palumets, Hele-Mall Klaassepp, Kaido Mark, Heli Nemvalts, Liivia Rätsep, Eha Alliksaar (liikmed). Komisjoni esimeseks asendusliikmeks nimetati Sirje Vaater, teiseks asendusliikmeks Avo Alliksaar.
Euroopa Parlamendi valimised toimusid 25. mail 2014.
Loobumine kinnistu ostueesõigusest
Kambja vallavalitsusele saabus 18. märtsil 2014 teade Sirvaku külas asuva Maidla kinnistu (kinnistusregistriosa 144204) katastriüksuse 28204:005:0255 müügi kohta.
Sirvaku külas asuval Maidla kinnistu katastriüksusel 28204:005:0255 asuvad järgmised kinnismälestised: Maidla postijaama peahoone (mälestiste registri nr 7188), Maidla postijaama kõrvalhoone 1 (mälestiste registri nr 7189), Maidla postijaama kõrvalhoone 2 (mälestiste registri nr 7190), Maidla postijaama piirdemüür (mälestiste registri nr 7191).
Muinsuskaitseseaduse kohaselt on kinnisasja, millel asub kinnismälestis, võõrandamisel ostueesõigus riigil ja seejärel kohalikul omavalitsusel.
Vallavolikogu otsustas loobuda Sirvaku külas asuva Maidla kinnistu katastriüksuse 28204:005:0255 ostueesõigusest.
Kuuste kooli renoveerimise garanteerimine
Kuuste koolimaja, kus asuvad Kuuste kool ja Kuuste raamatukogu ning mida kasutab kohalik kogukond ürituste läbiviimiseks, on muinsuskaitsealune hoone. Hoone restaureerimisprojekti koostamise rahastamiseks on Kambja vallavalitsus esitanud taotluse kultuuriministeeriumile mõisakoolide programmi. Projekti koostamise rahastamine on kajastatud käesoleva aasta vallaeelarves. Et projekt oleks jätkusuutlik, on tarvilik see realiseerida lähi-aastate jooksul.
Vallavolikogu otsustas, et Kambja vald garanteerib Kuuste koolihoone restaureerimise vastavalt koostatud pro
jektile valla 2015–2017 aastate eelarves kogusummas 585 tuhat eurot.
Planeeringute ülevaatamine
Vastavalt planeerimisseadusele (§ 29 lõige 3) on Kambja vallavolikogul kohustus üle vaadata vallas kehtivad üldplaneeringud hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi.
Ülevaatamise eesmärk on välja selgitada kehtivate üldplaneeringute ajakohasus valla arengu suunamisel ning maakasutuse edasisel kavandamisel muudatuste tegemise vajalikkus.
Kambja vallas kehtib kaks üldplaneeringut.
Pangodi maastikukaitseala üldplaneering kehtestati Kambja vallavolikogu 2. märtsi 2006 otsusega nr 28 ja Kambja valla üldplaneering kehtestati Kambja vallavolikogu 4. septembri 2007 määrusega nr 40.
Ühtegi üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut kehtestatud ei ole.
Kambja valla areng on toimunud vastavuses üldplaneeringus kavandatule.
Vallasekretär Reet Kiuru poolt koostatud ülevaate alusel ning lähtudes ruumilise arengu põhimõtetest on olemasolevate planeeringute edasine rakendamine võimalik ja otstarbekas. Kambja vallas kehtivad üldplaneeringud on ajakohased ning valla jätkusuutlikuks arendamiseks hetkel piisavad.
Vallavolikogu otsustas lugeda ülevaadatuks ning jätta kehtima Kambja vallavolikogu 2. märtsi 2006 otsusega nr 28 kehtestatud Pangodi maastikukaitseala üldplaneering ja Kambja vallavolikogu 4. septembri 2007 määrusega nr 40 kehtestatud Kambja valla üldplaneering.
Info üldplaneeringu ülevaatamise tulemustest avaldatakse ajalehes Postimees ning Kambja valla kodulehel. Ülevaatamise tulemused esitatakse Tartu maavanemale.
Pangodi küla Purde maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Vallavolikogu otsustas, et Kambja vallavalitsuse 3. jaanuari 2013 korraldusega nr 889 kehtestatud Pangodi küla Purde maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneering tunnistatakse osaliselt kehtetuks selle detailplaneeringu seletuskirja lehekülje 16 punkti 5.8. alapunktide 13. ja 14. ning punkti 5.8.1. alapunktide 2)-4) ja punkti 5.8.1. järel paikneva märkuse osas.
Põhjuseks on nimetatud punktide (ehitus-, rekonstrueerimis- ja lammutustööde etapid) vastuolu Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringuga kehtestatud ehitistealuse kogupindala piirangutega.
Toivo Ärtis