Päästeamet tuletab meelde, et lõkke tegemisel ja grillimisel tuleb järgida ohutusnõudeid.
Ilusad ilmad ja tavapärasest kuivem maa soosivad aiatööde tegemist, mille käigus tuleb ette ka prahipõletamist.
Viimaste nädalate näitel on hooletu lõkke tegemine põhjustanud üle Eesti juba palju kulupõlenguid.
Selleaastane varajane kevad on päästjatele toonud palju tööd – rohkem kui 250 metsa- ja maastikutulekahju, millest mõned on edasi levinud ka eluhoonetele.
Varasematel aastatel on kulupõlengud nõudnud ka inimelusid.
Siinkohal tuletabki päästeamet meelde, et täiesti ohutut tule tegemist ei ole olemas ning seetõttu tuleb valvas olla ja hoida tulel silm peal. Nii saab õnnetuse juhtudes ise põlengu kiirelt ära kustutada ning suurem kahju jääb tekkimata.
Lõket tohib teha vaid mittesüttival pinnasel ning tuld ei tohi jätta üksi. Käepärast tuleb hoida ämber veega või tulekustuti.
Alla ühe meetrine lõke peab paiknema vähemalt 10 meetri kaugusel hoonetest ja metsast.
Üle ühe meetrine lõke peab paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest ja 20 meetrit metsast.
Üle kolme meetrise lõkke tegemiseks on tarvis juba kohaliku omavalitsuse luba.
Tugeva tuulega ei tohi lõket teha, sest sel juhul on tuli kiire levima kulusse, metsa, eluhoonetele või muule varale.
Üha rohkem inimesi on alustamas ka gillihooaega. Tuleb meeles pidada, et grill tuleb paigutada tasasele pinnale ja hoonest eemale. Lahtise leegiga grill peab asetsema hoonest, põlevmaterjalidest, metsast ja kuivanud taimestikust vähemalt viie meetri kaugusel ja söega grill vähemalt kahe meetri kaugusel.
Rõdu on hoone osa ja rõdul grillida ei tohi!
Maastikupõlenguid põhjustab eelkõige inimeste hooletus, ohutusnõuetele mittevastav lõkke tegemine või hooletult maha visatud hõõguv tikk või suitsukoni. Kulu põletamine on seadusega keelatud ja rahatrahviga karistatav tegevus.
Infot täpsemate tuletegemise nõuete ja kohalike omavalitsuste heakorraeeskirjade
kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.