Kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud ning kulutuli on hävitav ja ohtlik. Igal kevadel saab inimeste hooletusest alguse sadu kulupõlenguid, mis teevad kahju keskkonnale ja elusloodusele, hävitavad inimeste vara ja tervist.
Sellel kevadel on olnud Lõuna-Eesti kuues maakonnas kokku 35 kulupõlengut. Valdavalt põles kuluhein märtsi alguses, kui ilmad muutusid soojaks ja maapinda kuivenes. Inimeste teadlikkus kulupõlengute keelust on suurenenud ja seega jääb tahtlikku kulu süütamist järjest vähemaks. Maastikupõlenguid põhjustab eelkõige inimeste hooletus – ohutusnõuetele mittevastav lõkke tegemine või maha visatud hõõguv tikk või suitsukoni. Viimastel aastatel on olnud juhtumeid, kus mootorsõidukitega ja ATV-dega heinamaal sõites on summutitorust lennanud säde süüdanud kuiva heina.
Selleks, et kulupõlenguid vältida, peavad maaomanikud sügisel oma valdustes heina ära niitma. Kulutuli võib levida loetud minutitega üle põllulagendiku ja jõuda metsatukka või hooneteni. Lõket on lubatud teha vaid nõrga tuulega – kui liiguvad peenikesed puud, puuoksad ja -lehed. Lõkkekoht peab olema hoonetest ohutus kauguses, sest hõõguvad sädemed võivad tuulega lennata väga kaugele. Lõkkekoha ümbrus tuleb puhastada kuivanud taimestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist. Kasulik on ümbritsev süttimisohtlik kuiv maapind märjaks kasta ning lõkkekoht kivide või mittesüttiva pinnasega piirata. Kõik põlevad lõkked peavad olema pideva järelevalve all ning käepärast tuleb varuda esmased tulekustutusvahendid – liiv, vesi või pulberkustuti. Metsas tohib lõket teha vaid selleks ettenähtud ja tähistatud kohas.
Lastele tuleb selgitada, millist kahju võib kaasa tuua nalja pärast tiku viskamine kuiva kuluheina sisse. Lapsed ise ei oska oma teo tagajärgi hinnata ning lapsevanema ülesanne on sellise tegevuse ohtlikkusest rääkida.