Foto: Arne Ader
Aasta esimene kuu kannab maakeeles mitmeid nimi: südakuu, vahtseaastakuu, vahtse ajastaja kuu, vahtsõaesta kuu, helmekuu, helmkuu, surmakuu, hundikuu, talvekuu ja talvestekuu.
Jaanuari (vadja maakeeles janvari) nimi pärineb Vana-Rooma kalendrist. Aasta üheteistkümnes kuu oli seal pühendatud jumal Janusele – väravate, uste, alguste ja lõppude jumalale. Kuu teine tuntum laenunimi – näärikuu (ka niijarikuu, nearikuu ja nääripäevakuu) – on aga skandinaavia päritolu (rootsi nyår).
Maakeelsed kuu nimed seostuvad eelkõige uue ehk vastse aastaga, helmekuu härma ning jäänõeltega, hundikuu sute jooksuajaga, surmakuu aga rohkete surmadega. Südakuu tähendab talve südant ehk kesktalve.
Südakuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) tormånad – thori kuu, Poola styczeñ – aastavahetuse kuu, Leedu sausas – kuivakuu, kuiv (lumi), Horvaatia siječanj– raiumiskuu (tõenäoliselt), Ukraina ciчень – puude langetamise, metsateo kuu.
Hõimurahvastel: Komi töv ör – kesktalv, külm, Ersa jakshamkov – jahe-/külmakuu, Mari šorõkjol – aastavahetus- ja jõulukuu. Soome keeli on kuu nimi tammikuu, ka sydänkuu. Tammi tähendab selles seoses talve keskpaika ehk südant.
Südakuu pühad
Südakuu näitab tähelepanelikule vaatlejale ilma valgenemise märke. Siin-seal võib kuulda ka tihaste arglikke kevadhüüdeid. Iga päev on eelmisest kukesammu võrra pikem ja viib kevade poole.
Kuu esimene pool möödub veel jõulude vaimus. 17.01. olevat taliharjapäeva on muuseas nimetatud ka pühade lõppu tähistavaks jõuluemapäevaks.
14.01. Korjusepäeval
Korjusepäeval pöörab karu külge ja hakkab teist käppa imema. Soomes ja Karjalas on see päev peamine talve poolitaja. Meil võivad lapsed korjusepäevast alates toas paljajalu joosta. Korr (musträhn) hakkab vastu puuoksi põristama, see olla esimene kevade märk. Korjusepäev on üks aastat neljaks jaotavaid tähtpäevi ning kuulub kokku künnipäeva (14.04.), karusepäeva (13.07.) ja kolletamispäevaga (14.10.).
17.01. Taliharjapäeval
Taliharjapäeval sündivat esimene hülgepoeg merre ja putukatele tulevat hing sisse. See on Tõnni vaka ehk koduhaldja püha. Keedetakse pool seapead või seajalgu ja oa- või hernesuppi. Enne söömist viiakse esimene osa toidust annipaika. Kui taliharjapäeval paistab niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata, ennustab see ilusat suve ja head viljasaaki. Samuti on siis mehed eeoleval aastal terved ja selge peaga.
Kuu taevas
 |
Kadukuu pehme aeg 01.01. – 03.01. ( kuu loomine 01.01. kl 13.14). |
 |
Noore kuu kõva aeg ehk esimene veerand 03.01. – 08.01. |
 |
Kasvava kuu pehme aeg 08.01. – 14.01. (2. veerandi algus 8.01. kl 5.39). |
 |
Täie kuu kõva aeg 14.01. – 18.01. ( täiskuu hetk 16.01. kl 6.52). |
 |
Kahaneva kuu pehme aeg ehk kolmas veerand 18.01. – 24.01. |
 |
Vana kuu kõva aeg 24.01. – 28.01. (4. veerandi algus 24.01. kl 7.20). |
|
Kadukuu pehme aeg 28.01. – 01.02. ( kuu loomis hetk 30.01. kl 23.38). |
Päris kaduneljapäev (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) on 30.01. kuni kell 23.38. Nõrgem kaduneljapäev on 2.01. (kaduaja neljapäev peale kuu loomist) ning 31.01. (neljanda veerandi neljas päev).
Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peavad kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.
Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad püsima. Lammast niita sobib hästi täiskuul, sest siis kasvab tal tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.
Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.
Rahvatarkust
Südakuud loetakse aasta üheks kõige kõvemaks ajaks. Kõval ajal tehtud või alustatud asjad jäävad püsima, ei rikne ega lagune kergesti. Pehmel ajal tehtu laguneb, rikneb ja kaob kiiresti.
Näärikuus toodud tarbipuud olid keige vissemad ning kevamad, pidan kaua vastu. Karja
Südakuu noorekuu kuivaga – üits nätäl peräst loomist – raotu palgi ei lahkeva. Otepää
Kui näärikuu puudel okkaid pudeneb, siis on varane kevade. Ambla
Kui südakuul mõts iluste ärmän om, sis olevat ää villä äitsmine. Kambja
Kui südakuus puud ärmendavad, siis saab augustikuus kala. Mil kuul ärmendab, siis selle kuuga vastamesi saab kala. Kuusalu
Mis külmem südakuu, seda soem suvi. Jõhvi
On südakuus sügav lumi, kasvab paks vili. Mustjala
Mis südakuu tegemata jätab, seda teeb radokuu ära. See tähendab, et kui südakuu soe on, siis on radokuu külm. Laiuse