Handed-luiged mäng. Foto: Eha Jakobson
Algkooli-iga on selline aeg, kus lapsed peaksid kokku puutuma meie eesvanemate varanduse: rahvalaulude ning -tantsudega. Et need „ladestuksid“ koolis käimise ajal laste kehasse ning meeltesse.
Digiajastu ning tarbimiskultuuri võidukäiguga ühiskonna kultuuris on olemisest praktiliselt välja tõrjutud meie oma rahvakultuur. Nende koolide arv, kus veel rahvalaulu ning rahvatantsu pidevalt harrastatakse, on eesti koolide üldarvuga võrreldes tühine.
Seepärast ongi Tiigi Seltsimaja võtnud igal aastal korraldada advendi eelõhtul pidulikku talve vastu võtmist, nagu seda tehti vanasti.See võimaldab nendel õpetajatel ning lastel, kellele veel folkloor korda läheb, kokku saada ning lustida isekeskis.
Ikka selleks, et lapsed kogeksid läbi meie eesvanemate kultuuri rõõmu ja kurbust, laulmise ning tantsimise lustimist, nuputamisiha, juttude vestmise oskust. Tunneksid rõõmu üksteisega koos olemisest.
Lähme tähte vaatamaie
Hingedekuu on selline aeg, kus inimese pilk tahes tahtmata taevasse vaatab, eriti selgetel tähisöödel.
Kaheksandat korda toimuvate talistepeo teemaks oligi seepärast kosmose ning tähistaevaga seonduv. Ka lastele on see teema põnev: mustad augud, miljardid põlevad tähed kuskil kaugel..
See annab õhtul taevalaotust vaadates imestamiseks: „Küll see kosmos on ikka suur!“
Seepärast koosnesidki erievate koolide kavad lauludest, mängudest, juttudest, mõistatustest, mis rääkisid Päikesest, Kuust ning tähtedest, Linnuteest.Kuu tõrvajatest ning uskumustest Kuu kohta, Suurest Loomisest.
Laps tahab alati mängida ja liikuda. Läbi rahvalike lastemängude on üheaegselt võimalik rahuldada nii lapse liikumis- kui mängulusti vajadust.
Kogesin seda nii Tiigi Seltsimaja saalis „Haned- luiged“ mängu vaadates kui Türgis, Karamürzeli algkooli traataiaga piiratud õues. Kus lapsed mängisid täpselt samasugust kummikeksu ja mädamuna kui eesti lapsedki.
Teraapiline mõju
Tänapäeval jõuab tänu elektroonilistele vidinatele ning arvutimängudele eelkoolieas üha rohkem lapsi klassituppa, kel on ärevushäired. Kes ei oska kuulata ega vaadata, keskenduda õieti ühelegi tegevusele.
Rahvalauldega tegelmine aitab sellistel lastel korrastada oma siseilma, kaasata neid ühistegevusse.
Tulla oma toast arvutimängude ja krõpsupaki tagant ära teiste hulka.Tunda ühisest tantsimisest ja laulmisest rõõmu, mõnu. Vastandada ja kogeda endas individualismile koostegemise ja meie-tunnet.
Milline suurepärane võimalus teistsuguseks olemiseks. Regilaulude laulmine on jõukohane kõikidele lastele. Ka nendele, kes vanemate arvates üldse viisi ei pea.Nii tekib julgus ning soov teiste ees esinemisteks. Valmisolek avatuseks, mis on hädavajalik tulevikuühiskonnas elamiseks.
Iga kord meisterdatakse kaasa kingitus, mis antakse rühmale, kelle ülesastumine on kõige lähedasem tundunud.
Pärast laulu-tantsu võttis ohjad enda kätte mängujuht Andres Siiman, kes tuletas meelde vanad head rahvamängud, mis nõuavad osavust, kiirust, jõudu ja nutikust. Keldrikorrusel meisterdati Tiina Põllu juhendamisel.
Eha Jakobson — seekordse peo eestvedaja: „On näha, et need lapsed, kes juba mitmendat aastat sellest peost osa võtavad, tantsivad ja laulavad juba päris mõnuga. Tähtis on see, et laps saaks peotuju ning lustimise mõnu kätte. Nii on lootust, et tahab seda ka tulevikus korrata.“
Miks peaks tänapäeva laps, kes puutub päevast päeva kokku popmuusika, arvutimängudega.. Elab tarbimishullunud ja digimaailmas, tundma oma eesvanemate laule, tantse, mõistatusi, muistendeid, muinasjutte?
Poplaulud tulevad ja lähevad. Sama kehtib ka arvutimängude kohta.Eesvanemate varanduses on tallel aga sellised püsiväärtused, mis ei muutu. On kindlaks vundamendiks igale inimesele terveks eluks.
Tartu ja Tartumaa laste ja noorte pärimuspäevade Taaderandi talistest võtsid osa , Unipiha Algkooli „Päevakene“ , Kambja PK-i, Mooste rahvamuusikakooli, Puka PK-i , Tartu Kivilinna Gümnaasiumi „Jauram“, Tartu folkloorirühmad „Taevasiib“ ja „Kaval käsi“.
Täname Tartu linna kultuuriosakonna spetsialisti Tiina Konsenit meid igal aastal kokku kutsumast ja talisteid organiseerimast.
Lembit Jakobson