Kehalise kasvatuse õpetajad Katre Pind (kooliolümpiamängude projektijuht) ja Anne Välja (kooliolümpiamängude peasekretär) jagavad oma kogemusi olümpiamängude läbiviimisest Kambjas.
Ideest teostuseni
Selle sajandi alguses tekkis mõte korraldada Kambja koolis esimesed kooliolümpiamängud. Kool tegutses siis veel vanas hoones Aia tänaval ja staadion oli alles projekteerimisel.
Vaatlejatena käisime Tõrvandi algkooli kooliolümpiamängudega tutvumas ja kogemusi saamas. Julgustavalt mõjusid iga-aastased Eesti olümpiaakadeemia korraldatud foorumid, kus tutvustati Eestis toimunud kooliolümpiamänge, innustati ja nõustati vanu ja uusi huvilisi.
Kui 2007. ja 2010. aasta Kambja kooliolümpiamängudel (KOM) esindasid klassid enda poolt loositud riiki [võisteldi individuaalaladel vanusegruppides; võistkondlikeks aladeks olid vaid pushball (2007) ja täpsuslöögid jalgpalliga (2010)], siis tänavu korraldatud olümpiamängudel otsustasime õpilased jagada erinevatesse riikidesse. Igasse riiki kuulus 19-20 õpilast erinevatest klassidest ehk esimesest kuni üheksanda klassini. Lisaks Kambja kooli 9 riigile osales külalisriigina Kuuste kool, kes tuli võistlema Aserbaidžaani lipu all.
Kambja kooliolümpiamängude toetajad-teostajad on olnud Kambja vallavalitsus, Eesti olümpiaakadeemia, Tartu maavalitsus, Kambja spordiklubi, Tartu sõudmise ja aerutamise keskus, Kambja kool kogu personaliga. Õpetajate aktiivsus, kaasalöömine ja hasart on olnud eestlaslik „algul ei saa vedama, pärast … on kõik rahul!“
Eelmiste olümpiamängude pilte sorteerides ja seinale sättides meenus, et ilm oli mõlemal korral tuuline, vihmane ja külm.
Sel korral tellisime päikeselise, sooja ja tuulevaikse ilma. Meid võeti kuulda – ju oleme eelnevaid katsumusi üle elades ja suurt töökust üles näidates kõrgematele jõududele silma jäänud.
Aitäh Taevataadile preemia eest!
Kooliolümpiamängudele eelnev tegevus
Enne kooliolümpiamänge on riike esindavad õpilased korraldanud loomingulise enesetutvustuse. Läbi aastate oleme näinud rahvustele omaseid tantse, laule, tuntud tegelaste parodeerimist ja riike tutvustavaid slaidiesitlusi. Ressurssidest ja loovusest lähtuvalt on alati püütud tabada oma riigi omapära nii riietuse, aksessuaaride kui kunstilise teostusega.
Riike tutvustavate stendide teemad on erinevatel aastatel olnud veidi erinevad. On tutvustatud esindatava riigi kuulsamaid sportlasi, olümpiavõitjaid ning ka muud konkreetse riigiga seonduvat.
Kooliolümpiamängude eel välja kuulutatava kunstikonkursi on alati enda korraldada võtnud kunstiõpetaja Ulvi Unt koos algklassiõpetajatega. Õpilased on õpetajate suunamisel joonistanud pilte tuntud sportlastest, oma lemmikspordialadest ja teemal „Mina ja sport“. Sel aastal said nooremas kooliastmes tunnustuse osaliseks Andra Palo (eripreemia), Ainar Lehiste, Samanta Palk ja Robi Ilves; keskmises kooliastmes Marilin Näkk, Kevin Paide ja Triinu Tollimägi; vanemas kooliastmes Ketter Mägi, Õnnemari Sule ja Randolph Kirtsi.
Eesti keele õpetaja Tiina Tiideberg on juhtinud kirjandusliku omaloomingu konkurssi. Kirjutatud on sporditeemalisi jutte, luuletusi ja koostatud ristsõnu. Sel aastal said erinevates vanusegruppides omaloomingu eest tunnustuse Martin Sägi, Keven Abarenkov, Cevin Kulev ja Triin Ehrlich.
Suureks tunnustuseks peame seda, et Indrek Kuusk võitis 2012. a Eesti olümpiaakadeemia poolt korraldatud „Ausa mängu“ luulekonkursi.
Tänavuste olümpiamängude eel toimuska teadmiste ja kohtumiste päev. Külas käis Eesti spordimuuseumi esindus, kes tutvustas oma tegevusi ja viis läbi olümpiaviktoriini. Küsimustele oskasid kõige paremini vastata Eestit, Prantsusmaad ja Kreekat esindavad õpilased. Parimatele võistkondadele jagati meeneid.
Eesti olümpiaakadeemia vahendusel said meie kooli õpilased näha Eesti spordimuuseumi rändnäitusi „Olümpia ja mängud: pidu meis enestes” ja „Meie spordisangarid – Eestimaa uhkus”. Tutvumiseks oli toodud ka „Ausat mängu“ propageeriv stend.
Päeva tipphetkeks oli kohtumine kettaheitja Aleksander Tammertiga, kes võeti vastu suure aplausiga.
Kooli sportlikum õpetaja on selgitatud just olümpiaaastatel. Jõukatsumised on olnud „konksuga“ (näiteks staadioniringi läbimine võimalikult täpselt selle ajaga, mis eelnevalt endale eesmärgiks seatud). Õpetajate osavust on kontrollitud nii poomilt täpselt mahahüppamises kui dorfor-palliga kurikatele täpsuslöökide sooritamises. Võisteldud on ka kombineeritud korvpalliharjutuses ja noolega rõngasse tabamist proovides.
Eelnevatel aastatel on sportlikuma õpetaja tiitli saanud Lilia Kiuru, Enn Liba, Sirle Kuristik ja Peeter Ruuge. 2013. a sportliku õpetaja medali said kaela kümme õpetajat.
„Ausa mängu“ (fair play) propageerimine on leidnud iga olümpiatsükli eel ja ajal kindla koha. 8. klassi poiste (Indrek Kuusk, Tarvi Remmelgas ja Raivo Moorlat) jalgpalliteemalises loovtöös lähtuti „Ausa mängu“ põhimõtetest, mille kaudu näidatakse üles suuremeelset ellusuhtumist ning see on omakorda soojade ja püsivate inimsuhete aluseks.
Olümpiapäeval tunnistas võistkond Norra enda eksimust sõudmisvõistlusel. Toimus ümbervõistlus ja me olime taas järginud „Ausa mängu“ põhimõtteid.
Olümpiamängude traditsioonid ja reglement
Meie kooli traditsioon on, et olümpiatuli saab alguse rahvakooli memoriaali juurest ja selle süütab endine tuntud sportlane, kes on sündinud, õppinud või elab Kambja vallas. 2007. a süütas tulealtari leekidest olümpiatule Heino Kiudma (aerutamine), kolm aastat hiljem Kambja kooli vilistlane Jaanus Kutsar (sangpommi rebimine) ja tänavu Raimond Käsi (kergejõustik).
Tavakohaselt liiguvad riike esindavad ühtselt riietatud võistlejad plakateid ja oma maa lippe kandes direktori ja maskoti juhtimisel kooli lipuplatsile, kus toimub täpselt reglementeeritud programmi alusel avatseremoonia.
Eelnevatel olümpiatel on maskotiks olnud Olümpiatibu ja tiiger Triibu. Seekordne maskott madu Kambus (nime autor Martin Sägi, kehastuja Anne Välja) juhtis üldliikumist, viis läbi idamaise soojendusvõimlemise ja tegi võistluspäeva jooksul mitmeid lühiintervjuusid.
Olümpiatule teekond ja lipuheiskamine olümpiahümni helide saatel on alati loonud tõeliselt piduliku ja üleva tunde. Liigutuspisar on ilmunud nii mõnegi osaleja-pealtvaataja silmanurka.
Kambja kooliolümpia tule on süüdanud sportlased – 2007. a Marko Luhamaa (karate), 2010. a Kein Einaste ja Timo Simonlatser (suusatamine). Tänavu oli tulesüütajaks meie noorsportlane Tarvi Remmelgas (mootorrattasport).
Kambja vallavolikogu esimees Irma Drenkhan kuulutas Kambja III kooliolümpiamängud avatuks. Kadri Roos andis sportlaste ja Gert Prants k
ohtunike nimel vande.
Kui värvikirev kultuuriprogramm koos laulude ja tantsudega vaadatud sai, algasidki võistlused.
Meie kõikidel olümpiamängudel on olümpialipu langetanud kõige edukamalt võistelnud sportlased või riigi koondislased: 2007. a Germo Pärli ja Merje Aavik, 2010. a Margit Tammeorg ja Kristi-Kristiina Rehemaa, 2013. a võistkonna Kreeka liikmed.
Olümpiatuld on summutatud suure pajaga (2007), vaigistatud kastekannuga (2010) ja kustutatud kiirelt vahukustutiga (2013). Järgmisteks olümpiamängudeks ootame uusi ideid!
Uuendused
Uuendusena püstitati sel korral olümpiaküla eelnevalt loositud ja märgistatud alale. Küla tuli kirju: nägime mitut päikesevarju, suuremaid ja väiksemaid telke, rootsi stiilis nukumaja, jalgpalliväravast kohandatud varjualust, odade otsa kinnitatud koormakatet ning lihtsaid piknikutekke kombineerituna eriskummaliste aksessuaaridega.
Uudse lahenduse toitlustamises töötasime välja koostöös kooli majanduspersonaliga. Päevakavas oli planeeritud 30-minutiline lõunasöögiaeg. Iga võistkonna esindajatele väljastati kooli köögist toit koos joogi ja nõudega. Söömine toimus olümpiakülas.
Olümpiamängud lõppesid ühise küpsisetordi söömisega. Kooli poolt oli eelnevalt antud igale riigile tordi põhimaterjal. Võistkond valis õpilased, kes valmistasid tordi ja kaunistasid selle olümpiateemaliseks. Tortide söömisele eelnes nende pildistamine koos tordimeistritega.
Pealtvaatajaid on olnud igal olümpial nii lapsevanemate kui külaelanike näol. Neile on alati meeldinud ava- ja lõputseremoonia suursugusus ja pidulikkus. Samuti on mõjunud meeldejäävalt riikide/ võistkondade eristumine nii riietuse kui kaasaelamise osas.
Lapsevanemad on kiitnud Kambja kooli liitumist Eesti olümpiaakadeemia kooli olümpialiikumisega. Nad on näinud lapsi, kes kannavad oma medalit uhkusega ning mõni neist ei olla raatsinud seda ööselgi kaelast ära võtta.
Kriitikana avaldati arvamust, et riietuse osas võinuks kool või vald toetada lapsi ühtse vormi muretsemisel. Samuti tundus kõrvaltvaatajale, et ühelt võistlusalalt teisele liikumisega tekkis mõnel võistkonnal segadusi.
Lapsevanem Kaidar Tumm andis hea soovituse teistele Kambja valla elanikele: ka siis, kui enda laps olümpiamängudel ei osale, jätkub vaatemängu ja kaasaelamisrõõmu kõigile.
Võistlusrõõmu ja medalisära jagati kuuel alal
Iga ala kolme tublimat võistkonda autasustati medalitega. Autasustati kõiki õpilasi, kes konkreetsel alal võistlesid.
Olümpiamedalisaaja tõusis hetkeks pjedestaalile. Direktor Enn Liba pani tublile olümpialasele kaela medali, mille üle veel aastaid hiljemgi uhke olla.
Olümpiavõitjate autasustamisel kõlas võitjate auks selle riigi hümn.
Kahevõitlus poomil – iga riik pani välja 5 tugevamat ja osavamat. Võitja selgitati olümpiasüsteemis. Tublimaks osutus võistkond Kreeka – neil oli parim taktika ning oskus säilitada tasakaal, mis tagas poomilpüsimise.
Paigalt kaugushüppes võitis võistkond, kes 15 hüppe koondtulemusel hüppas kõige kaugemale. Olümpiavõitjaks hüppasid end võistkonna Norra sportlased.
Sõudeergomeetril sõudsid teatesõidu formaadis 10 vastupidavamat sportlast.
Mammutijahis võitis rohkem punkte kogunud 15-liikmeline täpseim meeskond. Mõlemad alad võitis ja tuli seega kahekordseks olümpiavõitjaks võistluspäeval igati kokkuhoidev, ühtseks meeskonnaks sulandunud Saksamaa.
Pakuheites sooritasid heite 15 jõulisemat tüdrukut-poissi. Ala võitja selgitati pikima ja lühima heite tulemuse liitmisel. Viimase mehe jooksus oli stardijoonel korraga kahe riigi 10-liikmelised võistkonnad. Võitis meeskond, kelle viimane jooksja ületas esimesena finišijoone. Kuna võistlusmäärused nägid ette, et riiki esindab igast kooliastmest vähemalt kaks õpilast, siis nägime väiksemate võistkonnakaaslaste igakülgset innustamist. Nii mõnedki ületasid finišijoone sõbralikult käest kinni hoides, seljas või süles kantuna. Nende kahe ala võit tagas kahekordse olümpiavõidu rõõmsameelsele võistkonnale Itaalia.
Kambja kolmandate kooliolümpiamängude üldvõitjaks tuli võistkond Kreeka:
Raivo Moorlat, Martin Jaani, Keron Kappet, Grete Keskpalu, Kristi-Kristiina Rehemaa, Marilin Tammeorg,Triinu Tollimägi, Marilin Näkk, Kristjan Mägi, Germo Rebane, Kaidi Sõukand, Dominik Johannes Käsi, Lisette Kurvits, Mattias Mägi, Epp Moorlat, Ainar Lehiste, Triinu Kähr, Mariliis Mägi, Enriko Kiuru, õpetajad-korraldusjuhid Christi Olep ja Gert Prants.
Samal teemal:
Olümpiamedalist Aleksander Tammert eeskujuandjana Kambjas
Kooliolümpiast kujunes südantsoojendav sündmus