Kuuste koolist laseme tänavu lendu terve klassikomplekti revolutsionääre-anarhiste. Ainult mõtlematust pea ees vettehüppest tekkinud üllatuslobotoomia võib mõne neist muuta kuulekaks mugavustsoonis tegutsevaks ühiskonnaliikmeks. Ma isiklikult loodan, et seda ei juhtu, sest ehk just siit lennust kasvab välja mõni ekstsentriline tippteadlane, julge arvamusliider või rock´n´roll kooliõpetaja. Piire peab katsetama, muidu pole arengut ja elul puudub vürts.
Toon kohe näiteid praeguste lõpetajate elust enesest. Kui normaalsed inimesed unustavad vahel autos turvavöö kinni panemata, siis Ivo Pihelo katsetas seda väikelennukis Wilga. Arvata võib, et ühel ootamatul manöövril piloodi kõrvale vastu esiklaasi prantsatades, käis noormehe silme eest läbi lisaks kaunile Eestimaa maastikumustrile ka kogu senine elu. Või kui normaalsed inimesed võtavad reisile kaasa võileiva ja teetermose,siis Rando Rätsep pakib seljakotti mikrolaineahju. Ja kui Päärn Thorne Köösel võtab pähe, et tema tahab 50 kg köiekotti seljas tassida, öö läbi tehnikat putitada või kasvõi terve Kähriku matkaraja käte peal läbi kõndida, siis mitte ükski vägi teda ümber mõtlema ei murra. Ahjaa – Ivo ja Pääru käest olen õppinud, et nende poistega esmaabiõppusel ohvrit mängides ei tule närvikavale kasuks vigastuste simulatsioonid, mis eeldavad käte ja jalgade kinnisidumist. (Järgmisel õppusel näeme, masuurikad…)
Või võtkem Ristin Kaseorg. Meie noortevahetuse gruusia sõbrad ristisid ta muide Bolokaks (gr.k.redis), sest ta juuksevärv meenutas radioaktiivset redist. Aastaid tagasi sai Boloka endale teatrifestivalilt südamesõbra Sooda, kelle ta koju viis, riided selga õmbles ning tolleaegsesse suhtlusportaali Orkut oma lehekülje tegi. Need inimesed, kes järgnevatel päevadel Sooda elukäigu vastu huvi üles ei näidanud, kandis Boloka oma vaenlaste nimekirja. Hirmutav, eks ole. Eriti arvestades, et Sooda oli soodajoogi klaastaara. Õnneks ei kannatanud Sooda seda tähelepanu välja ja hüppas kõrgustest alla kildudeks.
Üks täiesti hämmastavalt loov natuur kõnealuses lennus on aga Karola Hiiemäe. Kust tal need innovaatilised mõttelahendused tulevad? Näiteks 5. klassis väljaöeldud „Mitu kummitust on selles vaimus?“ on saanud juba klassikaks. Karola „kiiksuga“ probleemilahendused on kõvasti rikastanud näiteringi tööd. Ma aeg-ajalt kipun kahtlustama, et Karola teab Kuustes häid seenekohti. Teate küll, „neid“ seeni.Riisikaid, noh.
Silver Mahlapuu revolutsiooniline olemus pole kahjuks saanud piisavalt viljastavat pinda, sest Silver oli aastaid Kuuste Koolist eemal. Sellest on ülikahju, sest juba esimeses klassis avaldusid Silveril suurepärased leiutaja anded. Mäletan siiani, kuidas ta pisikese poisina kooli keldris näitas mulle igasuguseid imevidinaid, mis ta oli kooli kaasa võtnud ja mida kõike nendest ehitada saaks. Valus on mõelda kõikidele tema teostamata jäänud insenertehnilistele viguritele meie koolis.
Eneli Kotka jätaks heal meelel klassi kordama. Esiteks on Eneli oma täpse vaistuga täiesti potentsiaalne Kaika-Laine järeltulija. Või siis edukas pokkerimängija, sest ta tajub ära, kas vastase käes on punane või must kaart, pilt või number. Just Eneli juuresolekul näitavad end enim Kuuste kummitused. Ma ei saa Enelit ära lasta ka seepärast, et minu 6. klassi poisid peavad teda kooli kõige ilusamaks tüdrukuks. Loodetavasti plaanib ka Eneli tulevikus naasta kodukandi rüppe vabatahtliku noortejuhina, nagu nii mõnigi noor enne teda.
Teine tüdruk, kellel on Kuuste kummitustega erilised suhted on Karmen Vesso. Teatavasti sai Karmen möödunud aastal II koha ajalooalaste uurimustööde võistlusel Vabariigi presidendi auhindadele. Ja kes Karmenile võiduteema välja pakkus? Meie Ungern! Nimelt oli uurimistööde tegijate nimekirja kõrvale tundmatu käekirjaga kirjutatud „Koolivägivald läbiaegade“.
Villu „tahad-ma-räägin-sulle-ühe-anekdoodi“ Sondberg on meie revolutsionääride seltskonna koomikust salaagent. Villuga seonduvad märksõnad, nagu näiteks „mõtlemispoos“, „isa allkiri“,sümboliseerivaid ilmselt kõige naljakamaid situatsioonikoomikaid,mida üldse kogeda võib. Villu salapära ilmestavad ka tema salapärased teadmised. Jõulupeo viktoriini küsimusele „Kust võib Kuustes osta salaviina?“, andis Villu vastuseks kõige pikema nimekirja. Õigeks vastuseks oli tookord siiski „Ei või kusagilt, see on seadusega keelatud.“ Aga Villut see rööpast välja ei viinud. Villut on üldse raske rööpast raske välja viia, sestap ta ongi ka meeskonnas üks tõhus vedur.
Või kui antud kirjutise oponendid väidavad, et olgu siis, enamik lõpetajatest on tõesti kiiksuga, aga vähemalt Risto Riives on rahulik ja etteaimatav tubli eesti mees. Lugupeetud oponendid, te pole näinud Ristot Harlem shake´tantsimas.
Läbi aastate olen püüdnud praegu lõpetavat lendu nii Eesti kui ka Läti soodesse ära eksitada, kõrgustest alla lükata, andnud näppimiseks kätte lahingurelvi ja viinud riiki, mida Eesti välisministeerium soovitab vältida. Alles hiljuti sain aru, et need sindrinahad on kõiki mu geniaalseid repressioone nautinud. Mis siis ikka… Mul ideesid jätkub. Seniks aga, armsad lõpetajad, lennake maailma ja rockige täiega!
Kersti Kivirüüt,
õpetaja ja vabatahtlik noortejuht