Sissejuhatavalt selgitan, miks on Kuuste kooliteatril nii pretensioonikas nimi. Lugu lihtne – meie teatri maskotiks on pargipuust raiutud pakk nimega Känd Kännupoeg. Teatri kitsukese eelarve tõttu peame olema jällegi ülileidlikud dekoratsioonide ja kostüümide lahenduste otsimisel – sealt siis viide legendaarsele Imemehele.
Tänavusel hooajal valmis Kännuteatril tervelt kaks lavastust: „Õnnelik lõpp“ ja „Nõiutud stseen“. „Õnnelik lõpp“ loodi Karlis Skalbe „Teekond kuuneitsi juurde“ ainetel ja lugu räägib õnne otsimisest. Selle lavastusega esinesime maakondlikul kooliteatrite ülevaatusel Rõngus, Elva Mitteteatrite festivalil ning mõisakoolide teatrifestivalil Tõstamaal. Erinevatel festivalidel pälvisid tunnustust Ristin Kaseorg, Aulis Rudometov ning Kaisa Meus suurepärase osatäitmise eest. Mõisakoolide teatrifestivalil pälvis etendus kõige fantaasiarohkema näidendi eripreemia.
„Nõiutud stseen“ aga osutus kõige edukamaks Kännuteatri lavastuseks läbi aegade. Maakondlikul ülevaatusel võitis see nii maakonna parima lavastuse kui ka parima omaloomingulise näidendi tiitli. Kooliteatrite põhikooliastme riigifestivalil Orissaares võitis „Nõiutud stseen“ metateatri eripreemia. Näidend räägib iseenese otsimisest läbi lavakunsti – iseennast mängivatest peaosalistest Ristin Kaseorust ja Karola Hiiemäest peavad enne lõplikku mõistmist saama Meta-Ristin ja Meta-Karola ehk postmodernism ja hambavalu. Eneseleidmise protsessi aitab juhtida teatrihaldjas Maminti Eneli Kotka esituses. Žürii tõstis esile lavastuse teravmeelsust ning intelligentset ülesehitust. Teisalt pöörati ka tähelepanu arenguruumile eeskätt tehnilise teostuse ning näitlejameisterlikkuse osas.
Tänavu aasta lisas Kännuteatri tegemistele värsket energiat kindlasti uue juhendaja pardaletulek. Lisaks siinkirjutajale, Kersti Kivirüüdile, aitas lavastusi ülesehitada Kuuste Kooli ja ka Kännuteatri vilistlane Martin Sakur. Seega on rõõm tõdeda, et Kännuteatril jätkub edaspidisteks tegemisteks järelkasvu nii näitlejate kui ka juhendajate osas.
Kersti Kivirüüt