Kevade üheks tunnuseks Unipiha kooli lastele on Tartumaa laste folklooripäev Puhja seltsimajas aprillikuu algul.
Nii oli see ka tänavu.
Esinemiskava kokku pannes tahtsime, et selles oleksid meie ümbruskonna külade laulud.
Mängulaul „Tilluke teopoiss“ on üles kirjutatud endisest Kodijärve vallast. Oma tartumaa keelega pakkus see meie lastele hea võimaluse õppida oma kodukandi keelt. Eeslauljaks oli meie kõige tillem – 1. klassi Mirko. Tillukeselt teopoisilt varastati tema hobune, aga taat kinkis talle uued ja uhkemad. Taati laulis Anre (3. kl).
Kui ilm on niru, siis tasub laulda “Tule vällä, päevakene!” Seda võttis eest Heliis (1. kl). Värskelt õpitud sääselugu aga esitati plokkflöödi (Arhe) ja Orfi pillidega.
Unipiha kooli poistele meeldis käia muinasjututoas, lahendada mõistatusi ning vedada vägikaigast. Ka teomehe eksamiga, looga alt läbi pugemisega nii, et selg põrandat ei puutu, said kõik lapsed ilusasti hakkama.
Kirsika (3. kl) kirjutab pärast pidu järgmises emakeele tunnis „Ma kudusin kangast ja see tuli väga ilus. Sain läbi ka rebaselõksust ning tegin ära teomeheeksami.“
Anre: “Mulle meeldis laulda. „Tillukeses teopoisis“ mängisin mina taadi osa. Mulle meeldis ka „Hobusemäng“. Enne mängu algust tuli katsuda, kas aed kõva on, et hunt sisse ei pääseks.“
Mõtlesin hiljem, et tänu sellistele folklooripidudele on Unipiha lastes alles teadmine, mis on look ja vägikaigas. Nad oskavad lahendada mõistatusi, mis oli veel sada aastat tagasi nii suurte kui väikeste lemmikajaviide videvikku pidades.
Suur aitäh kõigile lastele, kes Unipiha kooli sel päeval Puhjas esindasid ning õpetaja Liliale, kes lastele laulud ja pillimängu selgeks õpetas. Tänu ka lastevanematele, kes lapsed kohale viisid ja koju tagasi tõid ning peole igati kaasa elasid.
Eha Jakobson
„Unipiha kooli lastele pole tegelemine folklooriga niiöelda „võõrtegevus““
Unipiha lapsed on osalenud enamusel Puhjas toimunud folklooripäevadel.
Unipiha kavad eristusid juba folklooripäevade algusaastatel teistest folklooripäeval osalenud kollektiividest just oma ehedusega. Oli aru saada siis ja on tunda ka täna, et Unipiha kooli lastele pole tegelemine folklooriga nö “võõrtegevus” ega üheks korraks hoolsalt õpetaja korraldusel pähe õpitud laulu või luuletuse ettekandmine. Unipiha lapsed on lauldes esivanemate laule, tantsides vanu tantse, rääkides vanavanematelt kuuldud jutte täiesti selles “õiges” elemendis.
Usun, et Unipiha kooli kavadest on aastate jooksul eeskuju võtnud ka teised juhendajad. Tänaseks on osalevad folkloorirühmad vägagi võrdsustunud ja usun, et selles on oma osa ka Unipiha koolil.
Folkloorirühmade kavad on täna tõesti väga mitmekesised, kaasahaaravad ja huvitavad ning sellest kõigest osa saada on tõeline nauding. Teeb suurt rõõmu, et kõik lapsed elavad innuga kaasa teiste laste esinemistele ja osaletakse õhinaga igas folklooripäeval pakutud tegevuses.
Puhja seltsimaja korraldajana ja tantsuselts Opsal läbiviijana tänavad südamest Unipiha lapsi ja juhendajaid selle suure töö eest, mida teie koolis tehakse meie kultuuripärandi hoidmisel.
Ikka rõõmsate kohtumisteni!
Kaja Udso
Puhja seltsimaja juhataja,
tantsuseltsi Opsal liige