Pudrupäev (02.02.), rahvakalendris ka küünlapäev, on tähtsaim südatalvine püha. Saare- ja Läänemaal on seda peetud jõulu viimaseks pühaks, Setomaal aga esimeseks suvepühaks.
Päikese kõrgem kaar annab end juba tunda. Päev on märgatavalt pikem ning jaksab keskpäeval raasuke soojendada. Katuseräästasse ilmuvad külma ilma kiuste jääpurikad. Vanarahvas ütles, et kõrred hakkavad pudrupäeval lund vihkama – nad sulatavad enda ümbert lume.
Talve süda on nüüd pooleks murtud. Karu keerab teise külje. Inimesel on eelmisel suvel ja sügisel varutud toit poole peal.
Pudrupäev on naiste püha. Naised käivad külas ja kõrtsis, nende töö teevad ära mehed. Ja kui juhtub paistma päike, annab see tervist just naistele.
Juuakse naistepuna, mis on õlu, mõdu, punaseks värvitud viin või muu punane jook, näiteks naistepuna- või vaarikavarretee. Punased marjadki kõlbavad tervisepunaks. Puna joovad nii naised kui mehed, see annab jõudu, tervist, hea jume ja peletab suvel eemale sääsed ning muud söödikud. Pudrupäevane punajoomine on tavaks eeskätt lääne pool ja lõunapiirile jäävates kihelkondades.
Õlu on pudrupäeva peamine jook. Varem hoiti selleks päevaks alles keha jõuluõlut või pruuliti koguni uus õlu. Süüakse odratangu või –jahuputru, seapead, -jalgu või -selga. Läänepool on pudrupäeva laupäeval valmistatud tavalist jõulutoitu.
Pudrupäeval on mõnel pool peetud mokalaata, kus tehakse kaupa järgmise aasta töö peale, kaasaegsemalt öeldes sõlmitakse töölepinguid. Hallistes kõneldi: Vanast olevet küündlepäe peret tellit, siis mint Kirju kõrtsi, peet mokalaata. Sinna lätsiv kõik Sõnniküla rahvas kokku.
Pudrupäevane päike lubab päikselist ja kuiva suve, samuti head rukkisaaki. Sajune pudrupäev lubab aga vihmast suve. Tormas on öeldud: Kui küindlapäeval nii palju päeva paistab, et mees hobuse selga võib karata, saab saks rukkid, paistab aga rohkem, saab ka talupoeg rukkid.
Karjas on usutud, et kui pudrupäeva öösi kõvasti tuiskab, saab suvel palju pähkleid. Sel öösel tuisuga pidi pähketäkk kargama. Samuti on Saaremaal teatud, et pudrupäevane lumesadu toob hea kalasaagi.
©Maavald.ee
{loadposition parandiaasta}