Milline oli Kambja kihelkond sada aastat tagasi?
Postimees nr 67; 21. märts 1912, lk 5.
Kambja kihelkonda tuleb meie kodumaa suuremate kihelkondade hulka lugeda. Tema järel on 5 valda. Haaslava, Kambja, Kodijärve, Krüüdneri ja Vana-Kuuste. Terve kihelkond on versta 22 pikk ja 12 lai.
Piirinaabriteks on Tartu-Maarja, Võnnu, Põlva ning Nõo kihelkond – Põllupind on suuremalt jaolt rahuloldav, väljaarvatud Vana-Kuuste vald, kus künklisi ja liivaseid maid leidub. Põllud on enamasti hästi haritud ja kohapidajad elavad läbistikku kaunis jõukalt. Taluhooned on enamal jaol korralikud. On aga ka viletsaid talumajasid, kuid selles ei ole põld süüdi, vaid enamasti tuleb see hooletusest või joomisest. – Heinamaad on siin taludel igaühel rohkesti, enamjagu hääd. Karjamaad on väga vähe, paljudel ei ole teda olemaski, kuid karjapidamise pääle panevad kambjalased väga suurt rõhku. Seda tunnistavad ka mitmed ühispiimatalitused oma rohkearvuliste liikmetetga, mis viimasel ajal elule tõusevad. Ka on paljudel taludel pooled põllud ristikheina alla tehtud ja loomapeetisid kasvatatakse. „Mis piimast sisse tuleb, sii om iks puhas kasu,“ on mõnede kambjalaste hüüdsõnaks. Tunnen põllumehi, kelle koht 100 vakamaa ümber suur on ja kel karjamaa ribakestki ei ole, aga siiski saavad nad piimaga aastas 1000 kuni 1300 rubla.
Kambja tuleb kodumaa kultuuriliselt rohkem edenenud nurkade sekka arvata; uuemad ja värskemad voolud on siin rutulist ja lahket vastuvõtmist leidnud. Ka seltside arvu poolest on Kambja üks rikkamatest. Siin asuvad: 3 põllumeesteseltsi, haridusselts, laulu ja mänguselts, 2 laenu- ja hoiuühisust, ühispiimatalitus ja mitu viljapeksumasinate ühisust. Kavatsetakse veel Voorel ja Haaslaval ühispiimatalitusi käima panna.
Vaimline elu on kihelkonna keskkohas edenemas. Kõrgemaks kooliks on kihelkonna- ja ministeeriumikool, esimeses õpib ainult poisslapsi, teises poiss- ja tütarlapsi koos. Keskkoolides on siit hulk noori inimesi õppimas, ülikoolis mõni üksik. Vallakoolidest kuuldub kaebtusi, et sääl kirikulaulude ja piiblilugude päheõppimise pääle liig suurt rõhku pandavat. Metsanurkades ei ole kooliskäimine hoolikas. – Ööhulkumised ja simmanid on moodis. Ka alkoholi tarvitamine on suur. Suured kõrtsid, nagu Haava ja Liiva kihavad rahvast. Ka salaviinamüüjaid on rohkesti.
Ajakirjandust loetakse rohkesti. Terve kihelkonna pääle käib lehti umbs 265 eksemplari.
Robbi.
Milline on Kambja praegu – sada aastat hiljem?
Kui Kristjan Luhamets selle võrdlemisi juhuslikult leitud lehekirjutise Koduvalla toimetusse saatis, hakkasime arutama, kas ja kes võiks koostada samalaadse teksti Kambja paikkonnale iseloomulikust elujärjest 2012. aastal ehk sada pikka aastat hiljem.
Mõtteid oli mitmesuguseid, kuid kõige ahvatlevamalt mõjus idee, et selle teksti võiksid kokku panna kümned või isegi sajad kambjalased.
Koduvald esitab üleskutse: iga kambjalane võiks toimetusele kirjutada, meilida või helistada ning teada anda, mis oli tema arvates Kambja paikkonnale kõige iseloomulikum aastal 2012.
Toivo Ärtis
