Nimeka muusikategelase August Nieländeri tütar Carmen Täht ja tütrepoeg Mark Täht annetasid Kambja raamatukogule laia valiku pagulaseestlaste kirjastuste poolt üllitatud teoseid, mis seni kuulusid perekonna raamatukogusse USAs.
Väärtusliku raamatusaadetise Kambjasse jõudmist ja August Nieländeri 125. sünniaastapäeva tähistati aprillis kodu- ja kultuuriloolise õhtuga. Eesti esimest kutselist sõjaväeorkestri kapellmeistrit ja Tartu muusikakooli rajajat tutvustas Hilja Neumann, kes tugines päevakangelase poolt 1982. aastal Stockholmis ilmutatud mälestusteraamatule „Taktikepi ja relvaga“.
Mälestusõhtul osalesid August Nieländeri vanem tütar Carmen, kes elab Ameerika Ühendriikides, ja tema poeg Mark, kes juba mõne aja eest pöördus tagasi nii Eestisse kui ka vanaisa kunagisse tallu Vana-Kuuste lähistel Küti järve naabrises. Aprillikuise külaskäigu ajal nägi Carmen Täht ka oma poja ja tema abikaasa Evelini vastsündinud esiklast.
Tänavu tähistatakse nimeka muusikategelase August Nieländeri 125. sünniaastapäeva
Mark Täht kirjutas pärast August Nieländeri elu ja tegevuse meenutamisele pühendatud koosolemist Kambja raamatukogu külalisteraamatusse, et „sain palju uut ja huvitavat teada oma vanaisa elu kohta“.
Hilja Neumanni refereerivat ettekannet täiendasid, ilmestasid ja elavdasid mälestuskillud, mida poetas Carmen Täht.
August Nieländeri tütrel on tänini meeles, kuidas punavõimude esindajad tulid 1941. aasta juuli algul otsimaarreteerima tema isa, kes oli võidelnud nii vabadussõjas kui olnud iseseisvuse ajal aktiivne ühiskonnategelane. Carmen oli toona kaheksa-aastane plika ja mängis parajasti taluõuel nukuga. Õnneks ei olnud isa kodus…
Kolm aastat hiljem – augustis 1944 – põgenesid Nieländerid kodutalust ja isamaalt. Läbi Tallinna, Haapsalu ja Kuressaare jõuti septembri lõpul Triigi sadamasse, kuid vene võimude küüsist päästev mereületus kujunes eriliselt närviliseks – laskemoona vedaval sõjalaeval süttis madratsiteks mõeldud materjal.
Toivo Ärtis
August Nieländer
August Nieländer sündis 1. septembril 1887. aastal (vana kalendri järgi 20. augustil) Vana-Kuuste mõisa metsavahimajas.
Lõpetas Peterburi konservatooriumi nii helikunstniku diplomi kui sõjaväeorkestri kapellmeistri kutsetunnistusega ning hiljem ka Peterburi lähistel asunud Pauli sõjakooli ohvitseri aukraadiga.
Tsaariarmees kapellmeister ja ohvitser (auastmelt leitnant).
Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist määrati Tartu Kaitseliidu staabiülemaks.
Vabadussõjas tegutses soomusautode kolonniülemana.
Vabadussõjas osutatud teenete eest sai talu rajamiseks krundi Küti karjamõisa maadest Vana-Kuuste lähistel.
Eesti Vabariigi ajal Tartu muusikakooli töölerakendaja, muusikaõpetaja ja puhkpilliorkestri juht Tartus.
Põgenes koos perega 1944. aasta septembri lõpul Saksamaale, alates 1949. aastast elas pagulasperena USAs.
Mälestusteraamat „Taktikepi ja relvaga“ ilmus 1982. aastal.
Suri 99-aastasena 1986. aasta 30. jaanuaril, põrm tuhastati (urn maeti Tartu Raadi kalmistule 2002. aastal).