Minu koolitee on olnud värvirikas – see algas loomulikult Kuuste koolist, seejärel vahetasin koole, kuni lõpuks jõudsin Kuustesse tagasi.
Esimesse klassi minnes nägin uusi nägusid, aga oli ka vanu tuttavaid, keda tundsin juba lasteaiast. Esimene õpetaja Tiiu Sumberg nägi minu õpetamisega palju vaeva, tihti harjutasime lugemist ja arvutamist pärast koolipäeva lõppu. Kui ma külma ilma tõttu hommikul hilinesin, sain ka märkusi.
Kolme aasta pärast vahetasin kooli ja sattusin Ülenurme gümnaasiumi, kus oli õpilasi mitu korda rohkem kui Kuuste koolis. Tõusta oli vaja varem, kuna koolipäev algas varem, kuid koolist puudumisi jäi vähemaks. Mäletan lõbusat klassiüritust ühe klassivenna pool – ratsutasime ja tegime paadisõitu. Bioloogiatunnid olid samuti lõbusad: lahkasime loomi ja tegime ettekandeid.
Õppisin Ülenurmes veel kaheksanda klassi esimese veerandil, siis kolisime Puhja ja selle klassi lõpetasin juba Puhja gümnaasiumis.
Nüüd siis jõudsin ringiga Kuuste kooli tagasi. Mul on olnud lõbus aasta. Sain endale toreda klassiõe, kellega me pole üldse tülitsenud. Oleme koos teinud vahvaid üritusi, mis on minu arvates hästi õnnestunud. Klassivenna kohta pole ka midagi halba öelda. Koostöö kasside ristimisel oli ladus, kõik osalised nautisid asja ega hakanud katsete pärast virisema.
Rõõmustan, kui mu soovid täituvad.
Kui Kuustest suuremasse kooli lahkusin, arvasin, et siia ma ikka enam tagasi ei tule. Siiski hakkasin seal taga igatsema vana väikest Kuuste kooli ja siin ma nüüd jälle olengi.
Angelika Dolgodvorova