Pärast Teeme Ära talgupäeva palutakse alati kirjutada talgulugu neil, kes on saanud sealt hea emotsiooni, leidnud sõbra, õnne, armastuse või lausa elu mõtte.
Pärast Teeme Ära talgupäeva palutakse alati kirjutada talgulugu neil, kes on saanud sealt hea emotsiooni, leidnud sõbra, õnne, armastuse või lausa elu mõtte.
Mina jutustan oma loo, mis sai samuti alguse Teeme Ära talgutel. Ma olin talgujuht Suure-Kambja lavaaugus. Riisusime, tassisime oksi lõkkeasemele ja põletasime lehti. Rassimise käigus hakkas Siret rääkima oma tehnikaspordilembusest. Kikitasin kõrvu: väike ja habras naine, kuid selline võrdlemisi tavatu huvi!? Jutuks tuli seegi, et meile Kambja valda oleks vaja korralikku krossirada.
Muidugi ei jooksnud see jutt mul ühest kõrvast sisse ja teisest välja, vaid jäi mälusoppi tiksuma. Mõned päevad hiljem juhtusin sellest rääkima vallavalitsuse keskkonnanõunikule, kes ütles nagu muuseas, et koht kui selline on krossirajaks olemas ja isegi projekt toetuse saamiseks kirjutatud.
No mida sa hing veel ihkad! Ma viisin need kaks teineteisele vajalikku inimest kokku ning asi hakkas kiirelt arenema.
Esimesel talguõhtul lõiget võsa ja langetati puid
Kolmapäeva, 23. mai õhtul kella kuue paiku hakkas Pulli küla metsast kostma sae mürinat ja võsalõikajate vilinat. Krossiraja talgutel osalesid Andri Kuusk koos Kammeri kooli tehnikaringi vanema rühma poistega – kokku 8 töökat poissi, Taivo Prants, Siret Lammertson ja Raivo Kompus. Paari tunniga lõigati palju võsa ja langetati puid. Kogu see kraam veeti vaalu.
Krossirajaga seotud tööd ei ole praegu kaugeltki lõppenud. Enne, kui ATVd ja krossikad loodavale rajale kihutama pääsevad, jätkuvad seal talgud veel mitmel õhtul.
Mis puutub mäkketõusjatesse, siis Kambja koolis õppivad noormehed Tarvi Remmelgas ja Indrek Kuusk on sellel alal Eestis tublid tegijad. Loodetavasti tuleb nende mõõtu huvilisi pärast krossiraja valmimist veelgi juurde.
Kohtumisteni krossirajal!
Pille Tammelan,
talguline ja „kosjasobitaja“ 