Loomulik, sõbralik ja üllatavalt nooruslik – mõnda kirjeldas Kambja kooli juubelaktust oma raportis Tartu ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse praktikant, tunnustatud õpetaja ja õppejõud Mari-Mall Feldschmidt, kuid tema arvamust võib laiendada teistegi tänavuste juubeliürituste iseloomustamiseks.
Loomulik, sõbralik ja üllatavalt nooruslik – mõnda kirjeldas Kambja kooli juubelaktust oma raportis Tartu ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse praktikant, tunnustatud õpetaja ja õppejõud Mari-Mall Feldschmidt, kuid tema arvamust võib laiendada teistegi tänavuste juubeliürituste iseloomustamiseks.
Mari-Mall Feldschmidt, kes kaardistas vaatluspraktika raames väärtusalast tegevust Kambja koolis, tunnistab oma raportis aastapäevaaktust kirjeldades: „kartsin pisut liigselt traditsioonidesse klammerdumist, mida tajusin kodulehte uurides“.
Haridustempli 325. aastapäeva – auväärse sündmuse – tähistamisel ei seatud siiski keskseks ajalugu kui püha fakti, vaid keskenduti kõige väärtuslikumale – kooliga seotud inimestele.
Nii aktusel kui teistel haridusloolise juubeliga seonduvatel ettevõtmistel peeti väga tähtsateks kunagisi õpilasi, nüüdseid vilistlasi, kelle harimisel ja isiksuseks kujundamisel on Kambja kool läbi aegade täitnud vastutusrikast rolli. Vilistlaste ehedad koolipõlvemälestused ja edasise elu eripalgelised edulood ilmestavad seekordse – järjekorranumbrilt seitsmeteistkümnenda – koolialmanahhi Tootsi Taskud lehekülgi.
Vallavanema vastuvõtul tunnustati tänutundes kunagisi ja nüüdseid õpetajaid ning kooli töötajaid, kelle töö ja tegevus, hool ja anne on toetanud Kambja lapsi sirgumisel ja arenemisel. Tänutundeliseks kujunes ka koolipere juubeliaktus: maavanem Reno Laidre andis üle nii haridusministeeriumi kui maavalitsuse tänukirjad, Ivar Tedrema tunnustas kooliinimesi vallavalitsuse ja Madis Linnamägi Forseliuse seltsi nimel.
Vilistlaskunstnik Tõnu Soo tegi fotonäituse avamisega sügava kummarduse kõigile neile tublidele inimestele, kes veerandsaja aasta eest Kambja kooli 300. aastapäeva tähistamist korraldasid või sellel suursugusel sündmusel osalesid.
Teenekas koolmeister Endla Langel viis peaaegu kogu koolipere Suure-Kambjasse, et üheskoos jalutades näha ja meelde jätta, kus ja kuidas õppisid Kambja lapsed aastakümnete eest.
Teades haridusloolist fakti, et 1686. aastal käis meie esimeste külakoolmeistrite õpetaja Forselius oma tublide õpilaste Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Rootsi kuningalt koolide asutamiseks toetust küsimas, oli väga sümboolne, et Kambja kooli juubelipidustustel osalesid delegatsioonid Rootsist, Saksamaalt ja Türgist – Comeniuse projekti partnerkoolidest.
Toivo Ärtis