Aasta teine kuu kannab maakeeles mitmeid nimi: radokuu, radukuu, helmekuu, tõine kuu, soesõidukuu, soekuu, hundikuu ja kirbukuu.
Nagu kuu, nii nimed. Rado ja radu tähendavad võro keeli tuisku ja tormi, helmed tähendavad sädelevaid härmahelmeid, soesõidukuu sute jooksuaega. Mida kirbukuu tähendab, mine võta kinni. Ehk keegi lugejatest teab?
Kirikukalendrist on tulnud nimed nagu: küündlapäävakuu, küünlakuu, küündlakuu, küündlekuu, küinlakuu, küinglekuu, vastlakuu ja lihaheitekuu. Küünlapäev ja küünlakuu on omakorda sinna jõudnud vana Rooma kalendrist.
Veebruar (vadjas fevral`i) on pärit Rooma kalendrist, kus aasta viimaseks kuuks olev februarius tähendab puhastuskuud ja on pühendatud jumal Februale, ka Februusile.
Radokuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) göjemånad – lumekuu, Poola luty – külmakuu, Leedu vasaris – talve surmakuu, Horvaatia veljaca – tuisu- ja pikenevate päevade kuu, Ukraina ljutii – külmakuu.
Hõimurahvastel: Komi uras` öm – oravajaht, õmblustööd, Ersa davolkov – pilvekuu, Mari purgõ? – hangekuu. Soome keeli on kuu nimi helmikuu, mis tähendab härmahelme kuud.
Radokuu pühad
Radokuud loetakse koos südakuuga aasta üheks kõige kõvemaks ajaks. Kõval (ka kaledal, kuival, kalgil) ajal tehtud või alustatud asjad jäävad püsima, ei rikne ega lagune kergesti.
Kanepis on kõneldud:
Kõige kuivem aeg on siis, kui küünlakuu kolme päeva vanune on, siis on kõige parem puuraiumise aeg. Ehituspuud ei mädane, peavad kaua vastu, põletispuud annavad valusa tule. Kõik puud üldse, eriti tarbe- ja ehitispuud, tulevad kuival ajal võtta, s.o vana- ehk ka noorekuu viimasel veerandil. Kui aga küünlakuu kolme päeva vanune, siis maksab ainult kolm korda kirvesilmaga puud vastu koputada ja puu kuivab ära.
Radokuusse jääb tänavu vaid kaks tähtpäeva, mõlemad paiksed.
02.02. Pudrupäev poolitab inimese toidu. Külma süda on lõhki. Selle päeva päike annab naistele head tervist. Pudrupäev on naiste püha – naised käivad külas, mehed teevad koduse töö. Saartel, lääne- ja lõunamaakonnis juuakse tervistavat küünlapuna – punast jooki või lihtsalt õlut. Kindlasti keedetakse tanguputru.
09.02. Luuvalupäeval ei tohi tööd teha ega end palju liigutada, muidu vaevavad luud-liikmed kogu järgmise aasta. Ka magatakse sel hommikul kauem kui muidu, et kosutada tervist. Kui sel päeval lammast niita, siis kasvab tal kare vill.
21. – 22. (28.-29.) Kihlakud (liugupäev ja tuhkapäev). Liugupäeval (21.) on keelatud naistetööd. Käiakse liugu laskmas: mida pikem liug, seda parem. Keedetakse seajalgu ubade ja hernestega. Kui sel päeval juukseid lõigata, siis kasvavad nad hästi. Tuhkapäeval (22.) seevastu ei tohi üldse juukseid kammida. Nüüdsest ei võeta enam toas tuld üles.
Kihlakute arvutuslik aeg satub tänavu kaduajale, mitte noorkuusse, nagu peaks olema. Noorkuu suurendab liulaskmise ja teiste edendamiseks mõeldud taigade mõju. Noorekuu teisipäev ja kolmapäev on 28. ja 29.02.
Kuu taevas
Kasvava kuu pehme aeg (teine veerand) 01.02. – 05.02.
Täiskuu kõva aeg 05.02. – 09.02.) täiskuu 07.02. kl 23.54)
Kahaneva kuu pehme aeg (kolmas veerand) 09.02. – 14.02.
Vana kuu kõva aeg 14.02. – 20.02. (4. veerandi algus 14.02. kl 19.04)
Kaduaeg 20.02. – 24.02. (Kuu loomine 22.02. kl 0.35)
Nore kuu kõva aeg (esimene veerand) 24.02. – 01.03.
Päris kaduneljapäeva radokuus ei ole. Nõrgemapoolne kaduneljapäev on 28.02. (neljanda veerandi neljas päev).