Kas sa oleksid nõus maksma 10 eurot peldikupoti suudlemise eest?
Ja veel 10 eurot foto eest, millel sa oled kõnealust potti suudlemas?
Kas sa oleksid nõus maksma 10 eurot peldikupoti suudlemise eest?
Ja veel 10 eurot foto eest, millel sa oled kõnealust potti suudlemas?
Ja see pott asuks keskaegse tornlinnuse tipus ning selle suudlemiseks tuleks rippuda – pea alaspidi – 40 meetri sügavuse tühimiku kohal, usaldades oma elu ilma-sõjaaegse raudtoru ning viskilõhnase iirlase kätte.
Näib uskumatuna, aga sajad tuhanded inimesed on just nii toiminud.
Legendi järgi andvat kuulsa Blarney kivi suudlemine Iirimaal Corki maakonnas sama tulemuse, mis kvasirijoomine germaani mütoloogias – jumalik keeleanne ning sõnaosavus!
Vähesed teavad aga, et Blarney kivi on kunagise peldikusüsteemi üks osa.
Mina sain seda teada alles pärast suudlusrituaali, kui olin kümne euro ning akrofoobiašoki järel hävinud paari tuhande närviraku võrra vaesem. Aga ma ei kurda – tähtis on legend. Ja legendide ning müütide loomisel pole iirlastele Euroopas võrdset. Teatavasti olla ka iirlaste rahvaluulekogu maailmas suurim. Teisel kohal olevat selles valdkonnas aga eestlased.
Blarney kivi legend on suurepärane näide sellest, kuidas pealtnäha mitte millegagi eristuvat objekti on võimalik müüdi abil erakordseks muuta.
Miks mitte ei võiks Kambja valla rahvas sellest eeskuju võtta ja mõne värvika legendi abil kodukandi argielu väliskülalistele atraktiivseks võluda?
Mida arvata iirlastest?
Keskmine iirlane meenutab vägagi keskmist eestlast: sööb päevast päeva kartulit, prügi sorteerida ei viitsi ning jutujätkuks hurjutab suurt idanaabrit.
Erinevalt eestlasest räägib iirlane paraku oma suure idanaabri keelt. Kuigi tänavatel võis näha kakskeelseid silte ning üldhariduskoolides on iiri keel õppeainena kohustuslik, ei sattunud ma vähemalt Corkis kokku ühegi kohalikuga, kes oleks vabalt iiri keelt vallanud.
Teisalt armastavad iirlased rõhutada, et nad pole inglise keelt üks ühele üle võtnud, vaid vürtsitanud seda iiri kõnekäändude ja fraasidega ning teinud selle nö „omaks“.
Inglise keele kasutuse kaitseks armastatakse tuua ka järgnevat retoorilist küsimust: kas Oscar Wilde, William Butler Yeats jpt oleks maailma kirjandusklassika tippu jõudnud vaid iiri keeles kirjutades?
Puhtiirikeelseid piirkondi – an gaeltacht – leidub täna peamiselt vaid Iirimaa läänepiirkondades.
Corki piirkonnas kõneldava inglise keele kõlas kuuldub rohkelt khh-, zhh-, shh-häälitsusi, mis näivad olevat samuti pärand iiri keelest.
Kuidas õpetada sisserändajaid?
Keeleõppega seotud võlu ja valu oligi põhjus, miks ma 23. oktoobril Iirimaale lendasin. Tänu Comeniuse programmi toele oli mul võimalik võtta osa õpetajatele mõeldud keele- ja aineõppe lõimimise koolitusest.
Keele- ja aineõppe lõimimine (ehk LAK-õpe) on tänases Euroopas väga aktuaalne seoses sadade sisserändajate koolitamisega – nad peavad ühtaegu õppima nii ainet kui ka kohalikku keelt. Ent LAK-õppe meetodid aitavad lastel ka süveneda keskmiselt raskematesse emakeelsetesse tekstidesse, mida ajaloo õpetamise puhul tihti ette tuleb.
Miks elukestvalt õppida?
Euroopa Liit soosib elukestvat õpet ning liikmesriikide kodanike mobiilsust.
Soovitan omalt poolt kasutada julgesti SA Archimedese erinevaid rahvusvahelisi koolitusvõimalusi. Eriti rohkelt on menüüs pakkumisi haridustöötajatele, noortele vanuses 13–26 ning teise noorusikka jõudnutele, kel vanust üle viiekümne.
Kuna enamik koolitusi (mitte kõik!) on inglise keeles, on vajadusel võimalik taotleda lisatoetust keelekursustele. Võin omast kogemusest kinnitada, et lisaks sisukale eneseharimisele leiab kursustelt alati huvitavaid tutvusi ning küllaldase annusekohalikku kultuurikokteili.
Kersti Kivirüüt,
Kuuste kooli ajalooõpetaja
P.S.
Jäi mainimata, et 2011. aasta oktoobri lõpul – novembri alguses oli tore Iirimaal eestlane olla. Kui mainisin oma päritolumaad, lõid kohalike silmad reeglina särama ning sõbraliku müksu saatel tervitati mind lausega, mis sisaldas kindlasti sõna „football“.
