Kui potentsiaalne varas näeb, et piirkonnas elavad tähelepanelikud inimesed, kes tunnevad üksteist, on tal palju raskem anonüümseks jääda ning seetõttu võib jääda ka pahategu tegemata.
Elades maal või väikestes asulates, mis ei anna Eesti mõistes suurlinna mõõtu välja, on paraku tavaline, et lähim politseiüksus võib asuda kümnete kilomeetrite kaugusel.
Ebatavaline ei ole seegi, et mõnes vallas polegi püsivat politseiekipaaži koha pealt võtta – tuleb leppida sellega, et politsei käib külast läbi vaid korra nädalas, sest valdu on ühe ekipaaži vastutusalas teisigi, millel silm peal hoida.
Talv on pime aeg, kõige lühem päev jõuludepaiku kestab napilt kuus tundi. Lisaks sellele on enamik omavalitsusi kokkuhoiu eesmärgil vähendanud suuremal või vähemal määral tänavavalgustuse hulka.
See kõik loob kuritegevuseks soodsama pinnase ning kodanikul ei jäägi muud üle, kui ise või üheskoos naabritega hoolitseda ümbruskonna turvalisemaks muutmise eest.
Ennetamine on parim viis
Kurjategijad otsivad eelkõige kergeimat võimalikku sihtmärki. Keegi ei saa garanteerida, et sinu koju mitte kunagi ükski varas ei tungi, kuid sissemurdmise tõenäosust on võimalik suuresti vähendada.
Paraku on nii, et kui piirkonnas on maja, mis varastele väga ahvatlev (hoovis vedelevad tööriistad, vanametall, puudub valgustus jne), siis jäävad varga tee peale ka ümbruskonna teised majad, kust võimalusel midagi kaasa võetakse.
Sissemurdmine ja vargus võib toimuda väga kiiresti, mõnikord isegi paarikümne sekundiga. Seega on oluliselt kergem kuritegu ära hoida, kui kurjategijat teolt tabada või juba tehtud tagajärgedega tegeleda.
Tihtipeale loovad vargale ideaalsed tingimused elanike harjumused: lähimate naabritega ei käida läbi, ei teata nende kontakte ega nimesid. Uksi ja aknaid lukustatakse halvasti ning vähe tähelepanu pööratakse ümbruskonnas ringi liikuvatele võõrastele.
Kui potentsiaalne varas näeb, et piirkonnas elavad tähelepanelikud inimesed, kes tunnevad üksteist, on tal palju raskem anonüümseks jääda ning seetõttu võib jääda ka pahategu tegemata.
Naabrivalve abil kodukoht turvalisemaks
Iga inimene saab panustada ise oma kodu ja naabruskonna turvalisemaks muutmisesse, kuid veel lihtsam on seda teha ühiselt naabritega. Eesti Naabrivalve koondab enda alla kodanikud, kes vabatahtlikult ja ühistegevusena soovivad tõsta enda lähema ümbruskonna turvalisust.
Selleks moodustatakse naabrivalve sektorid. Need haaravad paljukorterilisi elumaju kas tervenisti või trepikodade kaupa, tänavaid või selle lõike, maakohtades külasid või ligistikku asuvaid talusid, suvilarajoonides kokkulepitud piirkonda. Kokkulepitud sektori piirid märgistatakse vastavate infotahvlitega, mis näitavad, et siin piirkonnas elavad tähelepanelikud ja enda õigustest teadlikud inimesed, kes oskavad ohukorral õigesti käituda, aga ka ise abi anda.
Igal naabrivalve liikmel on teiste sektori liikmete kontaktandmed, samuti politsei ja turvateenistuste telefonid, kuhu saab vajadusel helistada. Naabrivalvega liitunud inimesed saavad huvi korral naabrivalve ühingult turvalisuse suurendamisega seotud tasuta koolitusi ja infopäevi tellida.
Naabrivalve ei ole patrullimine või päev läbi akna peal valves olemine, see on lihtsalt teadlikkus turvalisest käitumisest – koostöös loodud turvalisus.
MTÜ Eesti Naabrivalve tegevust rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Ivar Oja,
Eesti Naabrivalve Tartumaa arendusjuht,
ühingu avalike suhete juht
e-post ivar@naabrivalve.ee;
tel 5347 6236;
www.naabrivalve.ee
