Graniidimürakas, millest Tiit Veeberi eestvõttel kujundati Kambjasse Perekonnakivi, takistas maapõues lebamise ajal üht hädavajalikku tegu – torustiku paigaldamist – sama visalt ja jonnakalt nagu eesti perekonnad on alati püüdnud üle olla ka kõige rängematest raskustest.
Graniidimürakas, millest Tiit Veeberi eestvõttel kujundati Kambjasse Perekonnakivi, takistas maapõues lebamise ajal üht hädavajalikku tegu – torustiku paigaldamist – sama visalt ja jonnakalt nagu eesti perekonnad on alati püüdnud üle olla ka kõige rängematest raskustest.
Tänavusel võidupühal peeti Kambjas taas kihelkonnapäeva, mille käigus avati surnuaiaesisel platsil tuhatkonna inimese pilgu all Perekonnakivi. Tähise paigaldajate arvates võib see olla maailma esimene ausammas perekonnale kui Elu kestvuse ja järjepidevuse kandjale.
Pärast seda, kui sündmuse kulgu juhtinud perekond Kriiva – isa Margus, ema Heiri, kaks poega ja tütar – eemaldas sambalt valge katte, kinnitasid AS Giga omanik Tiit Veeber ja vallavanem Ivar Tedrema allakirjadega kivitähise üleandmise-vastuvõtmise akti ning vääristasid pidulikku hetke oma mõtteavaldustega.
Perekonnakivi õnnistas EELK peapiiskop Andres Põder. „Mis peaks inimesele ja rahvale olema tähtsam perekonnast?“ küsis peapiiskop retooriliselt. „On ju pere elu kestvuse, kõige kallimate inimsuhete ja armastuse allikas – kogu ühiskonna kese.“
Tartu ülikooli filosoofiadoktori Tõnu Lehtsaare sõnavõtus kõlas üleskutse, et nüüd, kui Kambjas on kirikust kalmistule viiva tee ääres perekonnakivi, võiksid kõik Eesti pered nii oma murede kui rõõmudega tulla siia, teha maise teekonna keskel vahekokkuvõtteid, kavandada tulevikku ja minna siis tugevamana edasi. Tõnu Lehtsaar arvas, et Kambjast võiks kujuneda omamoodi palverännakute koht.
Perekonnakivi idee innukate algatajate ja teostajatena pälvisid Kambja valla tänuavalduse Tiit Veeber, kõrges eas skulptor Juhan Paberit ja tema kunstnikust tütar Anneli Salumaa, kiviraidur Kalvi Tenno ning luuletaja Hando Runnel.
Perekond – algkivi elu alusmüüris
Kolm Kambjaga seotud suguvõsa – Riives, Klaos, Veber/Veeber – teatasid 2010. aasta jaanuaris valla juhtidele oma soovist ja valmisolekust rajada ausammas eesti perekondadele. Ettevõtmisega seotud kulud lubasid kanda ettepaneku tegijad – eeskätt ärimees Tiit Veeber, kelle ema Salme sündis 1915. aastal Unipihal Julius Klaosi ja Marie Klaosi (neiuna Riives) noorima tütrena. Salme Klaos abiellus Richard Veberiga.
Erinevalt oma vanematest ja vendadest kannab Tiit priinime Veeber.
Perekonnakivi püstitamise vajadust ja vajalikkust hakkas Tiit Veeber tunnetama kahe asjaolu koosmõjul juba 2007. aasta kevadel. Kui tema firma töömehed Lohkvas soojuselektrijaama ehitusplatsil kaks hiigelkivi suure vaevaga maapõuest välja kangutasid, oli parasjagu käsil Veeberite-Riiveste sugupuu uurimise tulemuste raamatuks vormistamine.
Tiit Veeber võis iga päev imetleda AS Giga hoovinurka toodud kivist külalisi ja talle hakkas tunduma, et on avastanud pereelu ja suurte tähtsate kivide seose – nende erikaalud on võrdsed.
Raamatu „Kambja kihelkonna ajalugu“ tarvis kirjutatud kaastöös nendib Tiit Veeber, et „perekond kui nähtus ja kui ilmaelu algrakk, algkivi elu alusmüüris on terve maailma üks tähtsamaid ja olulisemaid üksusi“.
Toivo Ärtis